Teema: Lühijutud / Muinasjutud

Jõuluime (1)

Oli esimene advent. Lund polnud ikka maha tulnud. Tavaliselt on lumi esimeseks advendiks maas. Mets oli lumetu, paljud loomad ei saanud aru, et miks pole lund maas. Jänestel olid ammu juba kasukad valged aga nad ei saanud kuhugile ohu eest varju minna, kuna lund ei olnud.
Oli varajane hommik. Koer ärkas hundi ulgumise peale. Selle koera nimi oli Duke. Ta urises pahuralt: "Kes ajab mind ülesse hommikul vara? Osad tahavad siin magada!". Äkitselt meenus Duke'le, et sellel häälel oli ka põhjus. Täna on esimene advent ja siis toimub suur kokkutulek. Seal arutatakse jõulude üle, et mida kellelegi kinkida, kuidas jõulukuuske ehtida jne, jne. Duke võttis hoogu, hüppas kerge vaevaga üle aia ning jooksis metsa poole. Samal ajal kuulsid teisedki metsaloomad seda ulgu, ning kiirustasid lagendikule. Seal ootas neid hunt, kellel oli kaasas männioks.
Paljud loomad hakkasid vaikselt kohale jõudma sealhulgas Duke. Kui kõik olid kohal, siis tõusis hunt püsti ja hakkas rääkima:"Kallid kaasmaalased! Tänavu on lumi hilinenud ja paljud loomad on sellega hädas. Kes ei saa peitu pugeda ohu eest, kes ei saa lumememme ehitada või lumesõda pidada. Kutsusin teid täna siia selleks, et arutaksime koos mida teha nende jaoks, kellel on probleeme.". Loomade hulgast kostus tasane sumin.
Hunt istus ja jäi ootama. Kõik hakkasid läbisegi rääkima, üks valjemini kui teine. Sealt hulgast kostusid ideed nagu: "Varastame lähimast külast valgeid linu ja laotame need metsa laiali", "Kujutame vaimusilmas ette, et lund sajab, ning meie mured saavad lahendatud!" ja "Teeskleme, et oleme ise lumi!". Duke tõusis püsti ja kõndis hundi juurde. Ta vaatas metsaasukaid ja ütles siis pooleldi naljaga:"Need on kõige totramad ideed mida ma elus kuulnud olen". Kusagilt nurgast piiksus peenike hääl:"Me võiksime teha lumetantsu, ehk kutsuksime lume kohale", see hääl kuulus oravale. Selle peale vastasid karu ja kits ühest suust:"Tundub hea idee". Nad vaatasid teine teisele otsa itsitades, seejärel lõpetas karu lause:"Kus kohast me saaks teada selle tantsu õpetuse? Keegi meist ei oska seda, või oskab?". Ta vaatas otsivalt ringi ning kõik raputasid pead. Orav ütles rõõmsalt:" Lumememme külas asub raamat". Duke tõusis püsti ja lausus:"Et seda raamatut kätte saada, peame me sinna minema kindlasti öösel, kui inimesed magavad, muidu meid püütakse kinni. Ainult, meil on vaja plaani ja selleks võttis hunt männioksa kaasa."
Koer vaatas hundile otsa, ning hunt noogutas talle nõustuvalt. Ta võttis oksa hambusse ja hakkas maha joonistama plaani, samal ajal üritades midagi seletada. Kõik loomad olid talle lähemale kogunenud ja trügisid, et paremini näha. Kui hunt sai valmis, viskas ta oksa minema ning asus seda seletama: "Nii. Plaan on siis selline - Siin, linna keskel asub nõia maja kus on loitsuraamat. Selle ümber on palju maju ning kirik. Me läheme südaööl Lumememme külla. Küla ääres jagate ennast 4 liikmelisteks gruppideks. Siis piirate nõia maja sisse. Aga olge ettevaatlikud, sest seal võib keegi veel ringi liikuda. Enne minu märguannet ei ründa keegi maja, okei? Üks grupp seob nõia kinni ning vaatab, et ta kisama ei hakka. Teine grupp laenab raamatu ning jookseb ees minema. Kindlasti tekitame palju müra, aga selle eest hoolitsevad kolmas ja neljas grupp. Kolmas grupp jääb välja, ning annab märku kui külarahvas peaks lärmi peale ülesse ärkama. Jäänud on veel neljas, seega viimane grupp. Teie ülesanne on see, et varastate nõia ja viite ta kiriku ukse ette kingituseks. Lahti teda ei seo, seejärel põgenete nii kiiresti kui saate. Kas kõigile on arusaadav mis nad tegema peavad?" Kõik hüüdsid kooris, et on küll aru saadav.

Lõpuks saabus öö. Loomad olid kokku kogunenud ja ootasid põnevusega millal minek on. Kui hunt tuli võis matk alata. Umbes pool tundi hiljem seisid nad kõik küla piiril. Loomad jagasid siis ennast gruppideks ja jäid ootama märguannet. Duke oli ühe hüppega puu otsas ning vaatas ringi. Kui ta oli veendunud, et hädaohtu pole andis ta märku. Loomad hiilisid külas mööda varjulisi nurgataguseid. Kui nad jõudsid nõia maja juurde, piiras kolmas grupp maja ümber. Duke hüppas vastu linki - see oli lahti. Esimene ja teine grupp läksid majja. Esimene grupp suundus nõia juurde, teine grupp võttis raamatu (mis asus keset tuba laua peal) ja jooksid elu eest metsa. Duke andis märguande ja nad ründasid nõida. Karu võttis ta enda suurte käppade vahele ja kattis nõial suu, samal ajal sidus kits nõia kinni ning orav, kes leidis kusagilt lusika lõi nõia kopsti uimaseks, et ta rohkem kisada ei saaks. Sellega tekitati palju lärmi ja külarahvas tõusis üles. Hunt seisis samal ajal maja katusel. Kui ta nägi, et eemalt paistis tõrvikute kuma, teatas ta kolmandale grupile, et inimesed tulevad. Sealt grupist hüüdis kotkas neile, et nad peavad ruttu põgenema, muidu püütakse nad kinni. Juba oli kuulda kaugemalt rahva lärmi. Esimene ja kolmas grupp jooksid metsa. Neljas grupp võttis nõia ning viisid ta kiiruga kiriku ukse ette, ning siis põgenesid nii kiiresti kui said. Hunt oli juba ammu metsas kuid Duke seisis keset teed ja vaatas kuidas elanikud, hangud ja tõrvikud käes tema poole jooksevad.
Ta ei liigutanud lihastki. Järsku hakkasid hangud lendama ja külarahvas kisendas:"Võtke koer kinni! Võtke koer kinni!". Koer hüppas ning jooksis mööda maja katuseid minema, inimesed tal maad mööda järgi jooksmas. Samal ajal istus Duke kõrgel puu otsas ja muigas oma ette. Külarahvas ei leidnuki koera ning nad pöördusid koju tagasi. Nüüd tuli koer puu otsast alla ning kiirustas metsa.

Kui ta kohale jõudis olid loomad väga üllatunud, nähes teda saabumas. Kõik küsisid läbisegi, et kuidas ta pääses. Duke naeris ja jutustas neile sellest. Kõik kuulasid hoolega ning mõned pobisesid omaette: "Nii vägev" ja "oleks mina ka selline". Kui Duke lõpetas oma loo, tänas hunt teda selle eest, et ta ellu jäi. Järsku tuli hundile meelde, et nüüd on nende käes raamat. Põder tõi selle hundi ette ning orav läks raamatu juurde ja tegi selle lahti. Ta lehitses raamatut kuni leidis õige lehekülje. Orav hakkas valjult ette lugema:" Kuki-muki, sussa-vussa, lumi tule taevast alla." Teised hakkasid seda kaasa kordama üha kõvemini ja kõvemini, minnes ise sellest transsi. Mõni hakkas tantsima, teine tuias niisama, põder rullis mööda maad ja jänes vitsutas tõuke. "Kuki-muki, sussa-vussa, lumi tule taevast alla!!!" Duke vangutas pead. Ta tõstis koonu ja vaatas taevasse. Imestudes nägi ta, et taevas tõmbub pilve. Liuglesid alla esimesed lumeräitsakad.

Häid Jõule!

Autori kommentaar »

Teavita ebasobivast sissekandest!