Logi sisse»  |  APPI! Unustasin salasõna!  |  Registreeru kasutajaks
KasutajanimiSalasõna
KasutajanimiEmail
Teema: Lühijutud / Noortejutud

Carter ja Olivia. (3)

31.10.2013 20:58, x221 (Viimati luges: Anonüümne lugeja @ )
Lugemiseks kulub umbes: ( sõna)
Muuda teksti suurust: Aa+ Aa-

OKei ära hate palun. Ma tean, et osad teist tahavad, et ma jätkaksid osasid oma järjusid, aga mul on hetkel selline faas, et mul ei ole mõtteid lihtsalt neid jätkata, ma ei kavatse neid pooleli jätta, aga hetkel kavatsen ma lihtsalt mingeid suvakaid lühijutte teile kirjutata kui teile mingisugune meeldib siis kommenteerige ja äkki see areneb välja veel üheks järjuks. Aitäh.
Olete parimad!

Noh tegelikult ma ei teagi mida arvata sest ma ei saa nende emotsioonidest aru. Vahel on kõik koridorid täis draamat või juba järgmine hetk nad kallistavad ja ütlevad üksteisele armsaid sõnu. Iga päev on uus asi ja ma pean sellega kaasas käima, aga ma ei saa. Iga päev tulen ma kooli ja mul pole õrna aimugi mida siit oodata.
Ma teadsin juba algusest peale tegelikult, et olen teissugune. Mu ema ja isa panid seda ka kohe tähele, sest kõik teised lapsed olid normaalsed ja kilkasid ringi samas kui mina olin üksinda kiige peal ja vaatasin lihtsalt enda ette ei midagi tähele panemata.
,, Ou sa pillasid selle,’’ ehmatas mind hääl seljatagant, kuid ehmatus tekkis vaid mu peas, aga mitte mu kehas. Pöörasin ennast ringi ja jäin vaatama kes oli suvatsenud minuga rääkida. Paljud ei teagi, kes või mis ma olen. Mul on ükskõik sest mul pole nendest vaja ka midagi teada. Aga see kes siin ees seisis polnud lihtsalt tavaline inimene, ta on meie kooli üks kuulsamaid ja vaadatumaid inimesi ning ma olen kõik andnud, et siit minema saada. Mu pähe plaksatas hirm ja esimest korda elus tundsin ma kuidas mu käed värisesid. See oli midagi uut minu jaoks. ,, Kas sa kuuled ka mind või? Kurat sa oled ikka nii imelik,’’ nentis hääl mu peas ja see ei läinud välja. Mulle ei meeldi eriti teistega rääkida ja isegi kui ma räägin oma mõne tuttavaga korra nädalas on see piisavalt. Ma nagu kardaksin neid sisimas ja mulle ei meeldi rääkida teistega.
Ja nüüd kui Carter mu ees seisis tundsin ma ennast kui kurgust alla surutud toiduna, mis kippus üles tulema. Algul ei vastanud ma midagi, sest ma kartsin, kuid kui Carter mu eest ei lahkunud polnud mul midagi teha kui piiksatada midagi vaikset. ,,A Aitäh,’’ ütlesin kiirelt krabasin oma paberi ja peaaegu jooksin minema, kuid miski peatas mu taas ja kui ma ümber pöörasin lõid mu põlved nõrgaks. Ma ei suutnud ennast liigutada ja ma olen kindel, et paljud inimesed vaatasid meid.
,, Ma räägin sinuga veel kuuled jah?’’ küsis noormees ning ma tundsin kuidas paanikahoog hakkab peale tulema. Mulle ei meeldi kui keegi mind katsub ning see tekitab imelikke hoogusid mida saab maha rahustada ainult mu vanem vend, kuid kahjuks ei olnud teda läheduses.
,, Palun palun lase mind lahti,’’ kuulsin oma suust tulemas välja sõnu. Praegune hetk oli kohutavalt hirmuäratav ja ma peale pole ma kunagi näinud kedagi Carteriga lihtsalt rääkimas ilma, et ta pärast oleks peksa saanud või läbi sõimatud, ma üritaksin mõlemad vältida.
,, Ega sa ometi ei karda mind?’’ küsis ta kulmu kortsu ajades ning sekund hiljem lasi noormees mu käe lahti. Tõmbasin selle ära ning hakkasin edasi astuma, kuid Carter oli liiga kiire ja nüüd oli ta mu ees: ,, Vasta mu küsimusele!’’ käskis noormees ja ma olin peaaegu minestamas. Ma ei suuda vaadata talle otsa ja mu suust ei tule kohe kindlasti midagi muud peale piuksatuse ega mõne mõmina. Ta pani oma käed rinnale risti ja seisis kindlalt mul ees ilma liikumata. Carter on tohutu suur kui ma päris täpselt öelda saan siis on ta üks meeter ja 89 sentimeetrit pikk. Ma olen enda arus matemaatikas päris hea üldse ma olen viieline õpilane ma küll töötan selle nimel kõvasti, aga ma ei taha et asjad teistmoodi oleksid.
,, Sa oled ikka nii kuradima imelik inimene tead jah,’’ kummardas Carter minu poole ja ma pidin ennast kaitsepositsiooni võtma mis tähendas, et ma tõstsin oma käed enda näo ette. Peopesad olid poisi näo poole ja mõni hetk hiljem kui ta oli kinnitunud selles mida ta nägi küsis ta mu käest imeliku küsimuse: ,, Kas need on laused The Big Bang Theoryst?’’ Vaatasin oma käsi ise nüüd, mul polnudki meeles, et olin täna hommikul kribanud peopesale umbes kümme minutit veidraid ja keerukaid lauseid mida Sheldon Cooper alatasa ütleb. Üleüldse ta on mu lemmik tegelane ja kui ma üldse tahaksin kunagi kellegagi rääkida või suhelda siis oleks see just nimelt Sheldon. See kuidas ta oma koha pärast alati kakleb ja räägin oma uutest teooriatest nagu viie aastane laps nähes kommi poodi. Ma armastan Thee Big Bang Theroyt.
Carter haaras mu käed ja jäi neid jõllitama. Tahtsin need ära tõmmata ja minema joosta, aga ma ei saanud, sest Carteri käed olid liiga tugevad ja ilmselt kavatses ta mu peale seda ära süüa või nülgida elusalt, mis oleks väga kahju, sest ma tahaksin veel täna Sherlockit edasi vaadata.
,,Need ongi,’’ kostus Carteri suust ning tema näole tekkis väike naeratus. Ma pole teda kunagi naeratamas näinud ja see tekitas segaseid mõtteid mu peas ma ei saanud aru kas ta oli kurb või rõõmus, õnnetu või segaduses. Naeratus tema näol ei ütelnud midagi täpselt nagu ülejäänud maailmgi.
,, Mida kuradit sa teed? Lase ta kätest lahti või sa tead küll mis jälle juhtub,’’ kostus Dwayne hääl mu selja tagant ning ma teadsin, et olen paanikahoost päästetud.
Dwayne on see normaalne ja populaarne meie peres. Ta on koolis heas nimekirjas ning kõik inimesed austavad teda. See oli üks vihmane päev kui Dwayne ennast maksma pani. Üks tema sõpradest tegi mu peal nalja ja ütles, et ma olen poolearuline ning kohe peale seda küttis Dwayne talle rusikaga vastu nina kust kohe hakkas veri jooksma. Mäletan, et ma hakkasin selle peale nutma ja Dwayne pidi mind kohe rahustama tulema, et mul paanikahoogu peale ei tuleks. Veri on ainuke asi mida ma ei salli.
Oma sõbra oli Dwayne ka välja visanud ja sellest ajast peale ei ole nad suhelnud. Nüüd on sellest ajast möödas kolm aastat ning nii palju on ka täpselt möödas sellest kui Dwayne sa populaarseks ja kõik kartsid teda. Ta oli peaaegu nagu Carter, aga Carter on hirmuäratavam. Dwaynel on pruunid juuksed ja ta näeb välja juba sõbralik ja selline keda sa lihtsalt tahaksid kallistada, aga Carter on mustade juustega musklis noormees kelle keha katavad tätoveeringud ja marraskid kaklemisest.




Vabandust kui mõnes kohas on kirjavead.
Palun kommenteerige ja hinnake eks.

Autori kommentaar »

6192

Teavita ebasobivast sissekandest!

Autor:


lazytar

Kinkimine

 X 0
 X 0

» Fännid ( 0 )

 

Kommentaarid

karinike100

Palun jätka : ))
 

karita

Jätka pliis pliis ♥♥♥♥♥♡♡♡♡♡
 

Hellu101

Oii sugar , mida juttu . Fabulous duud. Jätka surmkindlalt
 

Lisa kommentaar

Kommenteerimiseks pead sisse logima