Logi sisse»  |  APPI! Unustasin salasõna!  |  Registreeru kasutajaks
KasutajanimiSalasõna
KasutajanimiEmail
Teema: Lühijutud / Seiklus / Põnevus

Reis lõunapoolusele (0)

11.06.2013 18:18, x215 (Viimati luges: Anonüümne lugeja @ )
Lugemiseks kulub umbes: ( sõna)
Muuda teksti suurust: Aa+ Aa-

1. märts 1919
Antarktis - külm ja sünge tõeliste katsumuste maa.
Just sinna ma oma meeskonna ja laeva Gilliousega sõidangi. Ülehomseks #!?!#õik valmis olema ning retk võib alata. Jah, kuigi paljud pole tagasi tulnud, on meil viimase peal tehnoloogia, mis ei lase ära eksida. Olgu, nüüd vupsan tagasi ettevalmistusi tegema.
2. märts 1919
Kõik sujub. Ma ei jõua homset ära oodata. Lubati ilusat ja sooja tuulevaikset ilma, mis on lause imeline. Tänane öö saab olema väga ärev.
3. märts 1919
Läkski lahti! Päike kõrvetab ja tuult pole ollagi. Meie reis Amundseni jälgedes on alanud. Praeguste kalkulatsioonide kohaselt peaksime lõunapoolusele jõudma 3 kuu ja 2 päeva pärast. Viimase peatuse teeme Falklandi saartel, kust saame 40 koera ja varustust.
11. juuni 1919
Keeristormid, mereelukad ja jubedad ilmad - need kõik üritasid meid kimbutada. Oeh, me jõuame sihtkohta küll hiljem, aga peaasi, et hing ikka sees oleks.
29. juuni 1919
Jõudsime Falklandile. Ülejäänud tee siia oli vähemalt rahulik. Saime kätte mitukümmend kasti hülgerasva ja -liha, 40 koera ja 4 kelku. Nüüd on vaja sihtkohta jõuda. Las käia!
19 august 1919
Jõudsime küll kohale, aga siin pakatab hirmus külm. Seadsime koerad kelkude ette ja esimesel päeval suutsime läbida 40 kilomeetrit, mis läksid ilusti, kuid nüüdseks on kõvasti lund sadanud juba 5 päeva. Me peaksime olema ran#!?!#st 160 kilomeetri kaugusel. Seadsime laagri üles, mehed ja koerad väärivad puhkust. Pean nüüd lõkke süütama.
20. august 1919
Rumalus! Kuidas ma nii saamatu olen. Suutsin panna meie toidumoona põlema. Just siis, kui lumesadu lõppes ja oleksime saanud edasi rännata, otsustan olla ilge kobakäpp ja kõik ära rikkuda. Mida me nüüd teeme? Ma olen nõutu. Tagasi on nii pikk maa...
23. august 1919
Väsinud, nii väsinud. Nälg, janu ja külm piinavad meid kõiki, kuid midagi teha ei ole. Oleme siin lõksus. Jälle sajab ja tuul on nii tugev. Panime oma laagri, kaks allesjäänud telki, püsti ja nüüd ma siin siis vaevu kirjutangi. Lootus on kadunud, siia me jäämegi. Jumal, hoo#!?!#e meie eest.

Teavita ebasobivast sissekandest!

Autor:


SnackAttack

Kinkimine

 X 0
 X 0

» Fännid ( 1 )

 

Kommentaarid

Lisa kommentaar

Kommenteerimiseks pead sisse logima