Must Surm (43)

Esimene Päev

Tere! Minu nimi on Sandra Loik. Minu venna nimi on Sander Loik. Me oleme kaksikud ja üksteisele väga armsad. Me ei ole mitte kungi lahus, tülisid meil ei ole! Ka meie ema ja isa on väga head, saame päris palju asju, kuna meie pere on väga rikas ;) Oleme vennaga 7.aastased ja läheme homme esimest korda kooli !Olen rõõmus kuid ka väga elevil! ;)

Teine Päev

Ongi hommik! jooksen alla joon oma ka.kao ära ja pakkin vajalikud asjad kotti, ning teen issile-emmele musi. Sõidame koos vennaga kooli poole, et mitte hiljaks jääda võtsime me oma rattad.
Jõuame kooli ette. Kool on suur ja ilus ning korras. Aed on lilli täis ja seal on ka kena väike mänguplats. Just sellest ma unistasingi. Jookseme siis garderoobi ja ütlen oma vennale tzau!
Kurb, et me samas klassis ei käi, ma tean küll, et me peaks aga tema käib 1b ja mina 1 a vot nii ;(
Minu õpetaja on väga lahke, kõik on ime tore mulle meeldib kool!!! Pärast poole jutustan ma emale kuidas päev läks. Räägin, et sain endale oma esimese 5.matemaatikas! Nüüd tean palju on 2+2 jne. Õhtul vaatavad ema ja isa koos telekat, vend mängib oma autodega ja mina loen üht huvitavat raamatut. Kõik on tore, kuni saan teada, et kõik kes seda raamatud loevad saavad surma "musta surmaga". Hakkan kartma. Pärast kui ma voodisse lähen, mõtlen ma sellele ja räägin seda ka emale. Ema saab kurjaks ja ütleb, et miks siis on olemas sellised laste raamatud, kas siis selleks, et lapsi hirmutada??? Kuid siis hakkab ta mind hoopis lohutama
ütleb siis, et see on hirmutamiseks välja mõeldud, see ei saa ju tõsi olla, ning lisab et sa ei pea üleüldse kartma! Midagi sellist ju olemas ei ole! Mina siis jään rahulikuks ja ema annab mulle põsele musi ja kallistab mind ja lisab homme on ju laupäev! homme kooli minema ei pea! ;) Kustutab siis tule ja läheb ära.

Kolmas Päev

Ärkan puhanuna ning lähen alla tuppa,kui näen nutvat ema. Küsin kohe mis on juhtunud??
Ema ei suuda mulle isegi otsa vaatada, ning krahmab mu enda kaissu. Lõpuks suudab ta rääkida ja teatab, et kui sa väga soovid siis mine aeda, kuid ära sa ehmata! Ise lakkamatult nuttes.
Teen ukse lahti kui näen, et isa lamab surnuna vereloigus. Hakkan kohe kiljuma, ning selle peale ärkab ka vend üles ja jookseb hingeldades alla. Ja siis küsib ka tema mis on juhtunud? Kui näeb nutvat mind ja ema. Näeitame koos ukse poole. Vend ei taipa, aga kui ta ukse avab näeb ka tema, ning hakkab veelgi pöörasemalt karjuma kui mina. Siis näeme imestunult kuidas isa käsi tõuseb ja näitab viipekeeles meile sõna : OLGE ETTEVAATLIKUD! Viipekeele õppisime keelekoolis.
Nüüd hakkame hoobilt kartma ja helistame päästeteenindusse. Varsti kuuleme sireene meie maja ette pööramas. Pärast seda ei räägi keegi. Kõik veel nutavad vaikselt ja mõtlevad, et mis edasi?
Keegi ei tea mida tähendab see märk. Kuidas ta suri, ning kuidas saab meie isa olla õues ja ukslukus??? Tuleb siis välja et kellegil on meie maja võti?? Kardan kohutavalt. Kuid märkamatult on saabunud uneaeg. Lähen siis enda tuppa ja üritan magada kuid ei suuda.......


Neljas Päev

Hommikul ma ärkan ja tunne on kahtlane. Käin kõik toad läbi, kuid ema ei leia ega ka venda. Mõtlen et mis saab edasi?? Kuhu ma lähen?? Mida ma teen??
Kuulen uksepauku, just välisukse. Tunne on vastik. Ma kardan nii väga, et ma ei julge minna isegi piiluma mitte. Poen ruttu voodi alla. Juba kuulen enda toa uksepauku. Piilun voodi alt ja uskuge või mitte, ma näen enda ema aga ta ei ole tavaline........... ta on üleni verine!! Ma ehmun ja hoian vägisi nuttu kinni, kuni ma lihtsalt ei saa, ma purskan kõva häälega nutma. Näen kuidas ema kummardud mu poole ja siis........siis.......ma kuulen kuidas käib kõva pauk ja ema langeb maha. Nähtavale ilmub mu kallis vend sander, ma jooksen ta sülle ja kallistan teda kõvasti-kõvasti tema mind ka.
kui siis ma küsin miks sa isa püssi võtsid ja miks sa emmet tulistasid??vend küsib siis et kas ma olen opakas vä?loomulikult selleks et sa ellu jääks kui ma sinu kaotan siis mida ma teeks?
kes teab mida ema tahtis sinuga teha?mina vastan talle nuttes aga sa ei tea äkki tahtis ta mind aitada või öelda et ma ei kardaks??(meeleltult nuttes) küsin veel et kellelet ma nüüd midagi küsin kelle nimel ma elan miks peab nii olema minuga???ma olen kaotnud oma pool pere ma ei saa nii hakkama! ma olen 7 aastane?!?!?!nüüd purkab ka vend nutma ta halab ja halab ja halab et me lähme lastekodusse ja nii edasi.aga mina ütlen et,kuhu me läheme?meil on ju ometi ka tädi ja vanaema?!?!?see lohutab ainult natuke ma olen kokku varisemas kui mõelda mis ma ilma emata ja isata peale hakkan?


Viies Päev

Ärkan lastehaiglas küsin mis minuga on ??kus mu vend on?? armas lastearst vastab et sa oled kõigest ülekontrollimisel ning su vend samuti siin kõrval palatis ;)vaatan ringi kui mulle meenub eilne päev ma hakkan taas nutma kuid arst püüab mind lohutada.kuid kahjuks on see täiesti võimatu kuna eks ma arvan et kõik oleks sellises olukorras niimoodi teinud kuna su vanemmad surid jubetasti!?!?!siis jään magamanäen ilusat und kui ärkan mingi pinina peale arst tormab mu palatisse ja karjub et äsja sai su vend surma.ma ei suuda uskuda ma sain lihtsalt šoki! ma hakkasin alles tüki aja pärast taipama mida arst tegelikult karjus siis hakkasin ka automaatselt karjuma ja nutma ning samas ka halama.olen olen TÄIESTI üksi!!mulle meenus raamat mille ma sain jõuluteks kus oli kirjas "must surm" taipasin et see kõik võis olla ju minu pärast kuna mina seda raamatut lugesin siis suri kogu mu perekond "musta surma"....................




nüüd kallis lugejad nüüd olen ma juba 84 aastane "must surm" jättis minu rahule kuid nüüd ma tean mida kogu ülejäänud päevad teen põletan kogu raamatu kaminas ära......



6 aasta pärast leiti sandra loigu laip metsast ülespooduna ning tema alla oli poolpõlenud raamat
mille peal oli number "7" kirjas.kiirabi leidis selle raamatu esimesna ning avas lehekülje "7"
ja leidis teema "must surm" täpselt sama lugu juhtus selle kiirabi töötajaga ja nii edasi kuni tänapäevani.............