Tänapäevane muinasjutt (4)

Ma jutustan Teile ühe muinasjutu, mis on aga tänapäevane.
Elas kord üks täiesti tavaline tüdruk Merilin. Ta elas tavalises üürikorteris oma ema, isa ja suurema vennaga. Ta oli 15, koolis läks normaalselt, vaba aja veetis sõpradega jne. Seda Te peaksite ka enda elust teadma. Merilinile meeldis tohutult joonistada ja ta joonistas ka väga kenasti. Kui ta õhtul koju tuleb hakkab ta tavaliselt joonistama. Merilin joonistab kõigest: lindudest, loomadest, inimestest, asjadest.. .
Kui ta ühel tavalisel teisipäeval koju tuleb, ei jaksa ta isegi süüa, rääkimata joonistamisest. Koolis ei jäänud ka midagi õppida, kuna toimus pidu, kus terve kooli lapsed tegid isetegevust. Müüsid enda tehtud asju, näitlesid, ENNUSTASID ja NÕIDUSID. Merilin läks enda sõbrannadega nalja päraste nende laste juurde, kes niiöelda "ennustasid" ja "nõidusid". Lapsed hakkasid pobisema mingeid väljamõeldus sõnu. Nt. sumbarumba talabuum taparapa sabaruum jne (: . Merilin lahkus oma sõbrannadega, kuna nad olid väga väsinud sellest päevast. Merilin läks kohe magama. Tal hakkas väga palav, higi jooksis, siples voodis. Tema peal saaks vist isegi praemuna praegu praadida. Sama juhtus ka ta sõbrannadega. Ta nägi unes ennast, enda joonistusi. Kõik oli nii maagiline. Ta joonistatud draakonid ärkasid ellu, loomad, linnud ärkasid ellu. Ka puud ja põõsad. Ta kõndis mingis pimedas metsas. Järsku kuulis ta mingit sahinat või lendamist või midagi taolist. Ta vaatas, kuid ei näinud mitte kedagi. Äkki ilmusid ta sõbrannad. Kusakilt ilmusid välja draakonid. Tüdrukud jooksid kabuhirmus. Merilin kukkus ja kriimustas jalga, kuid tõusis üles ja jooksis edasi. Nad nägid kaugel valgust. Nad jooksid ja jooksid, jooksid ja jooksid. Tundus, et sellel lõppu ei tulegi. Järsku hakkas see valgus ära kaduma. Nele, kes oli üks Merili sõbrannadest oli, aga aeglane jooksja. Merili jõudis teiste sõbrannadega valgusesse hüpata, kuid Nele jäi teisele poole, ta jäi pimedusse.. .
Järgmine hommik helises äratuskell. Merilin pani selle kinni. Talle tuli meelde, mida ta unes nägi. Ta hakkas oma joonistusi otsima, kuid need oli kadunud. Järsku helises telefon, see oli Nele ema. Ta rääkis, et Nele on väga raskelt haige, ta on koomas. Merilin helistas ka teistele sõbrannadele. Nad said kokku. Ka teised olid sellist unenägu näinud ja nad kahtlustasid ainult üht, ennustajaid kooli peolt. Õnneks lõppes nendega kõik siiski kõik hästi ja ka Nele sai terveks.

Õpetus muinasjuttust: Ei tasu teha midagi ohtlikut või midagi imelikku, niisama pulli pärast. Enne mõtle!!

Autori kommentaar »