I'm sorry... (5)

Loll olin ja vea tegin,
miks üldse nii käitusin?

Armastan ju sind,Kaija,
ent ikkagi sust lahti ütlesin...
inimese tõttu,
kellega kaks kuud tülis.

Ma ei taha enam midagi,
sest kui oled sina kadunud,
pole mul miskit alles.

Ma vabandan, et haiget tegin.
Sa ära andesta,
sest minagi seda ei andesta.

See on üks auk,
mida ei paranda aeg,
ei kata arm,
mida rebestab kõik,
kuni tuleb surm karm.

Mu vabandused on viimased,
mis sa kuulma jääd,
sa kurdiks jää,
ja ela edasi.

Ma ei taha enam,
et sa valu saaksid,
minu ülbuse ja isekuse pärast.
Tahan, et sa õnnega,
kokku saaksid
ja edaspidi nii ka jääksid.

Sust lahti ma ütlen,
kuid südamest ei kao,
kui kriipiv ora,
seisad sa paigal,
ja ei kunagi enam...
ei kunagi enam
ma sinuta olla ei saa.

Autori kommentaar »