Süütunne (2)

Jalutan ma suurel teel
ja äkki muudan meelt.
Jooksen tagasi kuis jaksan,
kuid hilja juba, märkan.
Tagasiteed enam pole,
mõistan, et elu on tobe.

Tahan endast kõik võimaliku anda,
et ta ei peaks enam süütunnet kandma.
Näen kõrval ühte sügavat auku,
tahan hüpata sinna hooga, kähku.
Enne kui jõuan arugi saada,
olen ärkvel ja püüan seda mõtet tappa...

Autori kommentaar »