Jah, see juhtus nii... (2)

Jürgen on perfektsus. Mängib jalgpalli, kõhulihastega, pruunide juuste ja pruunide silmadega. Iga neiu unistus. Minul oli au omada sellist perfektsust.
Jürgen oli koolis tõsine #!?!#. Käitus õelalt, tegi ebasobilike märkusi ja muidugi oli ta väga sarkastiline. Kuid hetkest, kui ta sõbrad lahkusid ja ta pääses koolist välja, oli ta kõige nunnum ja arglikum poisse üldse. Ta ei sundinud mind talle oma süütust kaotama ning ta ei käperda mind nagu seda teevad enamikud jalgpallurid meie koolis. Me polegi isegi veel suudelnud. Ta ütles, et tahab, et see oleks romantiline, kuid üllatuslik. Ja muidugi oleks see mulle esimene suudlus.
"Mihkel, Jürgen kutsus mind tänaseks kohtingule. Kinos, kell 21.00." ütlesin oma parimale sõbrale, ise olles vägagi ähmi täis. "Mulle pole ühtegi ilusat kleiti ja mul pole soengut ja ma ise ei oska teha ja äkki ma ei peaks üldse minema ja mõtle, kui Jürgenile ei meeldi ja ..." "JÄÄ VAIT! Ma tulen sinu juurde oma õe Martaga ja me vaatame mida me sinust siis välja võlume."
Marta ja Mihkel olid minu juures 15 minuti pärast. Marta oli võtnud kaasa oma kleidid, meigikomplekti ja mingid juuksevärgid. "Nii, hakkame pihta, mu printsess. Meil on sind vaja muuta vägagi perfektseks, sest teadagi, jalgpallurid on rasked kujud." ütles Miku tõsise ja sügava häälega. " Ahhh, ajuhiiglane, jää vait ja lase meil, neiudel, kahekesi olla. Sina pärast hindad." "Aga..." "Get the hell out of this room, Mihkel! NOW!" "Okei, daamid, okei. Juba lahkun!" "TORE!" Kui Miku lahkus ruumist, asus Marta minu kallale.
"Ja te olete valmis." "VAU, Marta, see on lihtsalt... imeline. Aitäh!" " Miku, tule vaatama!" Miku tuli uksest sisse, käed silme ees. Kui ta oma silmad avas, vaatas ta mind lihtalt suu ammuli. "Vau!" Tuut-tuut! tuli õuest. "Oh sa issand, Marta, mu Jürgen on siin. On kõik valmis? Perfektne? Või ma minna?" Marta ainult noogutas ning ma jooksin trepist alla, Jürgeni autosse, kus mind ootas suur kallistus. "Kinno?" "Kinno!"
"Ma lähen toon neid maitsavaid kollasi komme sealt kommi poest!" ütlesin Jürgenile. "Okei, musi!"
"See teeb kokku 1 euro ja 5 sent." "Palun" "Head päeva!" Ma väljusin kommipoest, kui järsku mingi kutt mind suudles. Muidugi ma hüppasin ma mõni sekundi pärast temast eemale. " #!?!#! MIS SUL VIGA ON?! MIKS SA SÜÜTUT TÜDRUKUT SUUDLED?! KAS SUL ON MINGI AJUPUUE?" "Vabandust, ma vaatasin, et sa oled mu tüdruku, vabandust. Vabandust! Vabandust! Kas see võib meie vahele jääda?" "Oeh, jah." Ma läksin tagasi Jürgeni juurde filmi vaatama. Samal õhtul suudles temagi mind.

Ja see oligi lugu, kuidas mina kaotasin oma esimese suudluse mingile suvalisele kutile :)

Autori kommentaar »