Teema: Järjejutud / Muu

Minu võitlus iseendaga. 4# (1)

Lõik eelmisest osast :

Tund lõppes üsna varsti ja kõik läksid sööklasse. Madison kutsus mind ka loomulikult kaasa aga ma ütlesin, et ma pean korra ära käima ja siis ehk tulen tagasi. Tagasi ma muidugi ei läinud. Läksin koju varakult, et natukene trenni teha, siis langeb kaal rutem.
Panin spordiriided selga ja läksin jooksma. Tundsin, et trenni teha on palju mugavam, kui lihtsalt kodus olla ja mitte midagi süüa.

Järgneb :

Tegin trenni umbes ühe tunni ja pärast seda oli väga hea olla. Jalutasin kodu poole ja äkitselt tuli mulle vastu Madison, kes oli tulnud koolist.
Madison tuli loomulikult kohe minu juurde : Sa pidid ju minuga sööklasse tulema, mis juhtus?
Mina : Mul oli natuke muid tegemisi vaja teha. Ehk teinekord.
Madison : Nagu näha siis sport on mingi tegevus? Mida sa sellega saavutada tahad? Sa ei saa nagunii paremaks, jäädki alati selliseks.
Mina : Kas keegi on kade või mis su probleem on?
Madison : Sinu peale ei ole keegi kade.
Madison lahkus ja taaskord.. vau! Ma ei tea mis temaga on, see oli küll päris ootamatu.
Jõudsin mõne aja pärast viimaks koju ja läksin pesema. Peale pesemist läksin arvutisse ja nägin, et mulle oli kirjutanud mingi võõras poiss. Ta tahtis minuga sõbraks saada ja kirjutas, et ta käib minuga samas koolis ja, et ta on mind näinud. Tal oli profiilis üks pilt ka aga ma küll teda ära ei tundnud.
Me rääkisime temaga terve õhtu ja ta tahtis nii palju asju minu kohta teada saada, see oli veidi imelik. Ma ei rääkinud talle eriti midagi sest come on.. ma ei tea teda ju. Ta rääkis, et ta on 19 ja et tal on kaks väikest õde.
Ta tundus üpris sõpralik ja viisakas. Kell oli palju ja sättisin ennast magama.
Kui oli hommik kätte jõudnud, läksin facebooki oma kirju lugema. Taaskord see poiss kirjutas mulle aga mul ei olnud aega vastata vaid tõttasin pesema ja riidesse panema. Tunne oli hea aga jalad olid veidi valusad eilsest jooksust. Hakkasin trepist alla jooksma ja sain aru, et pea käis ringi ja ma kukkusin trepist alla. Ma olin teadvuseta umbes 2 minutit, ema ega isa ei olnud kodus sest nad pidid vara tööle minema. Peale toibumist ma tundsin ennast väga halvasti ja läksin kööki, et vett juua ja midagi süüa - sõin ära kaks õuna. Tundsin, et ma olen nõrk ja ma ei suutnud kooli minna, kartsin et seal võib minuga midagi hullemat juhtuda nii et ma jäin koju. Läksin oma voodisse ja vaatasin filme.
Voodis pikali olles oli parem Ma vastasin sellele poisile ka ja ta tahtis jälle väga palju minu kohta teada saada. Ma rääkisin talle paar asja aga sellega ma piirdusingi. Ta küsis miks ta mind täna koolis näinud ei ole. Ma ütlesin, et ma jäin täna koju sest mul oli veidi kehv olla. Ta pakkus välja, et tuleb mulle külla ja ravib mind... kas see pole veits imelik?? Loomulikult ma ütlesin talle ei ja tollel hetkel tundus see poiss veel imelikum kui varem.
Otsustasin natukeseks magama minna ja ehk õhtul on veidike parem ja saab jooksma minna.


Järgneb...

Autori kommentaar »

Teavita ebasobivast sissekandest!