Teema: Järjejutud / Muu

Minu võitlus iseendaga. 1# (0)

Olen 18. aastane tüdruk kes on väga hädas oma kehakaaluga, ei ma pole paks ega piitspeenike vaid asi on minu mõtlemises. Ma näen peegli ees sellist inimest, kes ma olla ei taha ja ma ei ole piisavalt tugev et ennast muuta. Mul on peas kinni mõte, et ma olen "PAKS". Ma olen kaotanud eluisu, rõõmutunde. Ma olen masenduses, mõtlen koguaeg oma kehast.
Üksõhtu, kui ma jälle asju endale sisse pugisin sain ma aru et kui ma nii edasi lasen siis mitte midagi ei muutu paremaks vaid hoopis halvemaks. Uurisin internetist kuidas kõige kiireimini saaks kaalu alandada. Mulle jäi silma sõna "näljutamine", lugesin et paljud inimesed said tänu sellele paljudest kilodest lahti. Muidugi on sellel meetodil ka oma tagajärjed aga nendest ma ei hooli.
Ma otsustasin, et mina enam ei söö midagi, toidust oli saanud minu vaenlane ja ma ei tahtnud et asi veel hullemaks läheks kui praegu on.
Ma tahan olla nagu teised minuvanused tüdrukud, kes näevad paremad välja ja ei muretse oma keha üle. Ma tean, et ma ei saa kunagi õnnelik olla kui ma midagi enda elus ei muuda.
Hommikul kui ärkasin oli kohe mõtteis söök aga mul ei olnud isegi kõht tühi. Kordasin endale. et ma pean tugev olema ja toit ei ole nii tähis asi mu elus. Jõin päevas palju vett et asendada veidikenegi toitu. Vees ei ole vähemalt ühtegi kalorit ju.
Õhtul ma tundsin ennast väga hästi ja ma nägin juba pisikesi muudatusi ka võrreldes eelmise õhtuga. Olin enda üle väga uhke kuigi see on alles algus.



Järgneb...

Teavita ebasobivast sissekandest!