Teema: Võistlused / Kord ühel vihmasel ja tormisel suveööl... TULEMUSED

Mida jubedat kogesin metsas? (1)

Higi pärlendab mu otsaesisel. Lähen aina rohkem paanikasse, kuid metsale ei tundugi lõppu tulevat. Joostes koperdan puujuurte otsa, kuid ajan end uuesti püsti, mind ei huvita, kui palju ma haiget saan, peaasi, et siit väljapääsu leian. Uuesti kukkudes käib mu käes krõmps, valujutt läbib mu jäset, tundub, et murdsin luu. Pisarad otsivad mu silmadesse sissepääsu, nad leiavad selle. Puhken nutma, nii hirmust, kui ka valust.

Tundub, et jäin vist korraks magama. Igatahes on õues valgeks läinud, või noh, vähemalt nii valgeks, kui siin see võimalik on. Okstelt tilgub mulle peale veel vihmapiisku, käsi tuikab valust ja olen külmetunud. Tõusen ja hakkan liikuma, ilmselt Ida poole, kuna sealt paistab rohkem valgust, päike ju liigub Idast Läände. Eks ole ju?! Korraga lähen paanikasse, kuna ei mäleta täpselt, kuhu päike liigub. Äkki lähen hoopis sügavamale metsa? Mul on nii palju küsimusi, kuid mitte vastuseid.

Kaua ma juba kõndinud olen? Issake! Näen ma viirastust? On see tõesti jalgrada? Hakkan jooksma.Jõuan jalgrajale, liigun paremale, sest parem pool on ju parem? Kõnnin umbes pool tundi, kui hakkab paistma majake. Jällegi jooksen, koputan uksele, hakkan jälle nutma, seekord õnnest. Uksele tuleb üks naerukurdudega vanatädike. Ta näib sõbralik. Räägin talle oma loo.

Oli siis nii, et tädike, muide ta nimi oli Leida, ta aitas mu tagasi koju, kuidagi, sest täpselt ma ei mäleta. Olin liiga kurnatud. Nüüd on mu käsi lahases, nagu arvasingi, on mul käeluumurd. Põsk sinine, kukkusin vastu puujuurt. Olen oma armsas kiiktoolis, tuli praksub rahustavalt kaminas. Minust paremale poole jääb piparmünditee, minu lemmik. Käes on mul väike tühi vihik, kuhu kavatsen panna kirja minuga juhtunu.

Autori kommentaar »

Teavita ebasobivast sissekandest!