Sääsed, kaduge! (6)

Koopajumal ja Hüdrolammas telkisid jaanipäeval paksus, tihedas metsas. See ei olnud kämpingu koht, seega oli sobivat alust telgile raske leida, kuid lõkke jaoks leiti puid küll ja küll.
"Kuhu me peaksime telgi paigutama? Igal pool on kännud ja puud!" hüüab Koopajumal. Hüdrolammas ei oska vastata ning hoiab parem enda suu kinni. Lõpuks leidsid nad väikese koha, kuhu mahtus telk ideaalselt, kuid seal oli palju sääski.
"Äkki lähme edasi?" küsis Hüdrolammas kahtlaselt.
"Ei! Me oleme niigi juba pika tee maha käinud! Las olla sääsed, kasvõi parmud, aga mina enam edasi ei lähe!" hüüdis Koopajumal. Hüdrolammas ohkas ja ronis ruttu telki, kuid hüppas sealt ka peagi välja.
"Sinna sisse ma ei lähe! Sääseparv missugune!" hüüatas ta. Koopajumal pööritas silmi ja läks telki. Seal alustas ta otsemaid võitlust sääskedega, kes koguaeg talle külge kinnitusid. Hüdrolammas oli oodanud juba mitu tundi ja ronis lõpuks isegi telki, kus ta võistlusega ühines. Pärast mitut tundi sääskede tapmist ronisid mõlemad välja, et jaanilõket teha, kuid jälle oli neil sääseparv ümber!
"On peletised!" vihastas Koopajumal. Ja ka Hüdrolammas oli sellest sääskede tapmisest ära tüdinenud. Nad grillisid ning ka süües sattus neile paar sääske kurku. Kui öösel magama mindi, oli sääski veel rohkem, kui enne, aga ära nad ei tahtnud minna.
Hommikul olid neil kõik kohad sügelevaid sääsepunne täis! Alguses otsustati metsa jääda kaheks päevaks, aga nüüd näis see võimatu. Nad pakkisid asjad kokku ja lidusid kodupoole, kus nad sügades punne vandusid ja vihastasid.
"Sääsed, kaduge siit ilmast!" hüüatas Hüdrolammas alati, kui närvi läks.
____
See oli jutt Koopajumala ja Hüdrolamba jaanipäevast ning tüütutest sääskedest.