' Tobe jutt. # (6)

Ühel kõige tavalisemal päeval koopa tulles märkasid, et kõik siin koopas on nii suur. Või veel enam - sina oled nii väike. Kõik kõrgus nii üles ning koopalae otsa ja äärt sa ei näinudki. Sa värisesid hirmust. Mis on juhtunud ning miks ma olen nii pisike?

___________________

,,Heldeke ! Ma olen niivõrd pisike, " kisasin ma ehmunult kui ma ühel hommikul mängukoopasse tulin. Kas koobas on muutunud ? Kui ma läksin siit minema, oli see veel nii suur. Milles asi seisneb ? Kiirustasin ruttu kõikide kollide juurde. Igaüks, kes mu mure ära kuulas, vaid kehitas õlgu või ütles : ,,Kah asi? On veel suuremaid muresid." Kuid mina nii ei arvanud. Mõtlesin minna foorumisse ja teha teema, kus rääkida enda probleemist. Kuid keegi mind ei aidanud. Lihtsalt mõned solvasid mind, teised aga soovisid edu ja jaksu tulevikus kuna nemad ei teadnud, miks ma nii pisike olin. Olin ikka nii pahur. Nii alandav on olla selline päkapikk. Kusjuures ma ei vääri sellist kasvu. Tõsiselt kah. Ülejäänud kollid on kõik nii suured ja järsku olen mina nii väike? Seadsin sammud koopajumala poole. Kuna ma pidasin teda väga arukaks ja abivalmiks, siis otsustasin ma talt abi küsida. Kui ma oma mure ära jutustasin, lausus koopajumal : ,,Ma pean vaatama sinu viimaseid sisselogimisi. Võibolla on keegi midagi sinuga teinud, et sa nii väike oled."

,,Küll on tore, " tundsin ma seejärel kergendust. Läksin enda profiilile ja jalutasin seal ringi. Kuni järsku tuli minu nina ette suur aardekirst. Oh jeesus, ma pean nüüd selle kätte saama. Pean nabima selle kähku ära. Kuid kuna ma olin väga väike, ei suutnud ma selle kirstuga midagi peale hakata ja peagi oli kirst napsatud. Ohkasin kurvalt. Muidugi olin ma ka väga kuri enda ja koopa peale. Kui õhtu saabus, ootas koopajumal mind oma kabinetti. Astusin sinna auväärselt sisse ja istusin tooli peale.

,,Asi on nüüd selles, kallis koopaelanik, sa oled olnud väga ebaaktiivne. Viimati sa olid 6 kuud tagasi sees. Aga nüüd sa viimaks ometi logisid sisse. Kuid võta teatavaks, et see on juba liiga vähe, " jutustas koopajumal. Olin ähmi täis. Tõepoolest, ma polnud käinud pikka aega mängukoopas. Ju siis ma olen nüüd nii väike võrreldes teistega? Ma olen ju maha jäänud, õigus!

,,Kas ma pean midagi tegema, et jälle suur olla? " küsisin ma koopajumalalt. Kuid too kehitas õlgu. Aga seejärel talle tekkis idee ja ta ütles : ,,Ole väga aktiivne. Kogu tähti, teeni punkte, otsi aardeid, kommenteeri foorumit, käi kampades, lisa mänge, jutte, anekdoote ja veel. Siis kindlasti oled sa endiselt normaalses suuruses. Kuid sa pead lubama, et sa oled edaspidi aktiivsem. Siin on isegi paberileht, kuhu sa pead enda allkirja kirjutama. See on tunnistus, et sa nõustud olema aktiivne." Kirjutasin meeleldi alla ja hakkasin aktiivseks. Tegin nii nagu koopajumal palus. Pärast aktiivsuse kogumist olin ma päris tuntud. Ja pealegi, ma polnud enam pisike! Milline ime! Läksin isegi koopajumala juurde ja tänasin teda kogu südamest. Vastuse leidmiseks kulus tal veidi aega. Ja selle tõttu kinkisin ma talle veidi tähti. Ja sellest ajast peale sain ma kõva õppetunni. Olen nüüd aktiivsem! Ma luban.

****************

AUTORIKOMMENTAARI LUGEMA ! :)

Autori kommentaar »