Võimsaim relv. (6)

Mees jooksis higistades edasi, ning pööras järsult kõige pimedamatesse tänavasoppidesse.See mees oli täiesti tavalise täismehe sarnane, kuid ta ei olnud tegelikult täiesti tavaline mees. Ta oli kiire kui tuul ning raskesti leitav nagu vari pimeduses.Peauurja teadis, et mees tuleb tingimatta kätte saada, need kolm kaarti, olid tähtsamad kui meie kõigi elu. Mees jooksis edasi, sest salapärane hääl pimeduses, ei lasknud tal teelt kõrvale kalduda, see oli nagu nähtamatu magnet, mis tõmbas teda nagu vääramatu gravitatsiooni jõud. Viimaks mees peatus, ning sisenes musta turuhoonesse. Ta asetas kaardi lauale, kus olid ülejäänud kaks kaarti. Kõik kolm kaarti olid taas koos, ning need kõik kolm olid koos tugevamad, kui ükskõik milline relv. Peauurja kaalus asja, ning talle tuli meelde, kes see mees oli. See mees oli tavaline müüa, müüa? Peauurja sai aru, et mees võib peita end turuhoones. Ta sõitis sireeni huilates turuhoonesse.Meest seal ei olnud. Ta nägi laual kolme kaarti, ning sööstis nende poole. Ta võttis need laualt ja istus poli.tsei autosse, mööda pimedaid tänavaid sõites kuulis ta salapärast häält kajamas: "See on alles algus. Te veel maksate selle eest!"Peauurja sõitis jaoskonda ja istus hingeldades laua äärde.
"Kas kõik on korras?" küsisid teised uurjad. "Jah vastas peauurja, ma sain kolm kaarti kätte, kuid see kaabakas, oli sündmusplatsilt kadunud.Teda on võimatu kätte saada."

Hääl käratas mehele: "Ma ütlesin sulle, et nendest kaartidest oleneb kõik! Aga sa lasid ikka need ära võtta!"
Mees hüüdis anuvalt : "Palun, mu isand, ärge tehke mulle haiget, ma saan need kolm kaarti veel kätte! Palun!!"
Hääl ütles talle kurjalt: "Kas ma selleks andsin sulle võimed, et sa nendega lihtsalt uhkeldada saaksid?? Vasta, va kasutu inimeseloom!" Mees oli vait, ta urgitses noaga puust lauda, mille taga ta istus."Ma teen seda täna!"ütles mees. Hääl muutus leebemaks: "Olgu, aga kui ma neid kõiki kolme juba täna siin laual ei näe, läheb sul haprasti!"

Mees kiirustas läbi tänavate peauurja maja poole. Mees katsus ust, see oli lahti. Mees sattus segadusse.Miks jättis peauurja ööseks ukse lahti? Siis mõtles mees, miks ta oli siia tulnud ning astus vaikselt tuppa, nuga kindlalt käes. "Anna nuga rahulikult minu kätte!"kostis mehe kõrvalt peauurja närviline hääl. Mees võpatas, ning pööras näo peauurja poole. Uurja sihtis teda püstoliga.Uurja teadis, et mees tuleb kolme kaardi järele ning oli meelega ukse lahti jätnud. Mees ütles uurjale salakavalalt : "Minuga selliseid mänge ei mängita." Ta libises kiirelt kui tuul toa teise nurka. "Sa ei suuda mind tabada ütles ta". LIueldes toa ühest otsast teise. Peauurja käed värisesid, ta kartis, et ta plaan ei lähe läbi. Mees naeris jubeda ning kareda häälega. Uurja ei märganki, kui juba oli mees noa ta kõrile surunud."Anna mulle need kolm kaarti!" käratas ta ähvardavalt. "Ma tean su nõrkusi, ütles uurja kavalalt." Järsku kuulsid nad ülevalt korruselt laske.See oli osa uurja plaanist, ta käskis ühel oma kolleegil püssiga lasta, et meest hirmutada, kui asi tõsiseks läheb.Uurja teadis väga hästi, kui arg see mees tegelikult on.Mees karjatas ja hüppas hirmuga toanurka. Samal hetkel ütles uurja talle: "Sa oled küll kiire, kuid iseloomult oled sa arg ja rumal." Seejärel tulistas peauurja talle püssiga otse südamesse. Kõik saigi lõpuks korda, see mees suri, kolm kaarti olid ohutus kohas, aga üks ots jäi siiski lahtiseks.Mis sai sellest salapärase häälega isandast? Seda ei tea keegi, ja kes teab, võibolla kavandab ta praegugi plaani, kuidas varastada kolm kaarti!

Autori kommentaar »