Kolm Imelikku Kaarti (2)

Mööda tänavat jooksis keel ripakil mees, kellel oli käes pisike kotike. Peauurija teadis, mis seal oli ilma koti sisse nägematagi: kolm kaarti.

Mees oli uurijatele tuttav - Dan House. ta oli alati jooksnud nii kohmakalt ja imelikult. Dan oli 5 aastat tagasi süüdistuse saanud ema mõrva eest, kuid nüüd oli ta uuesti oma tööd alustanud. Ja veelgi hullemalt.
"Hei! Sina seal tule siia!" hüüdis peauurija Matt.
Kahtlusalune jooksis ja koperdas ühe äärekivi otsa ja lendas pikali.
"Sina seal," hüüdis Matt närvilisele uurijale.
"Mina?" küsis too,
"jah sina. Mine püüa too kaabakas kinni ja too ta siia!" Hüüdis Matt. Uurija nimi oli Andy. Andy oli kiire ja jõudis viie sekundiga kohale. Andy sai ta kätte aga juhtus midagi imelikku Andy nägi kolme kaarti .
"Ei!" urises kahtlusalune ja hüpnotiseeris Andy.
Järsku hüüdis Matt kes oli uudishimulk ja tundus nagu sureks kohe põnevuse kätte: " Andy! Said ta kätte? Ma teen pärast doonutsi välja!". Matt jooksis Andy juurde.
"MustKunstnik!" oigas Matt kui ta oli kahtlusaluse nägu näinud.
Matt otsis Andy't ja leidis ta endal jalge eest väänlemas nagu ta oleks elektrišoki saanud: Ka Matt oli kiire ja virutas MustKunstn.ikule. Mustkunstnik kukkus maha ja hakkas oigama.
Matt pani ta raudu ja hakkas mustkunstni.ku peale karjuma: "Sa vana tõbras sa kuradi vana ****** kaabakas! KUIDAS SA VÕISID SEDA TEHA ?!?! ANDYGA?! NO MIDA KURADIT SA MÕTLESID? KAS SA EI NÄE ,ET TA ON VEEL NOOR VÕI?!".
Mustkunstnik hakkas irvitama.
" Hahahaa! Lubage naerda. Matt ma olen täiega korras. Einoh jah iksdee. On sul ajudega probleeme?" ütles Andy.
"Ei. Aga sa just olid seal?"
"Matt, ei olnud! (Andy irvitas) Ma olin koguaeg sinu kõrval kui sa ei näinud. Igatahes viime selle jupatsi jaoskonda. Pärast vaidleme eks?" "Okei." vastas Matt.
Mehed viisid "Jupatsi" jaoskonda ja teda hakati küsitlema.

"Miks sa jooksid?" küsis uurija Grace.
Mustkunstnik urises vastuseks: "Et te vanad lollid mind kätte ei saaks miudugi!"
Matt pani koos Grace'iga vastuse kirja.
Nüüd oli Matt uudishimulik : " Härra MustKunstnik. Kui tohib küsida...."
"Ei tohi" nähvas MustKunstnik vastu.
"Ma polnud lõpetanud." ütles Matt rahulikult.
" Nüüd las ma lõpetan: Miks olid sul need kolm kaarti uuesti alles ja kuidas need üldse (Matt rõhutas seda sõna) need sinu kätte said? Me ju põletasime need tuhaks ja viisime need erinevatesse riikidesse"
"Haha oled sa mu praeguseid kaarte näinud ja vanu valekaarte näinud härra.....?" "Matt" ütles Matt ruttu.
"Uusi olen aga vanu ei ole.Niiet ei ole. Polnud aega" ütles Matt.
"Aga asume nüüd tagasi tööle."
"Jestas Matt! Millal sa viimati oma Ülikonda pesid?" küsis Grace
"Eile," vastas Matt "Mis siis?"
"Verine," kehritas Grace õlgu kes oli tavaliselt väga vaikne ja tõsine.
"Verine?!" Ära naljata... AHHAAA vahele jäid täna on ja esimene.. või oota teine aprill, Sa oleksid pidanus seda eile ütlema preili Grace."
"Vabandage," ütles MustKunstnik. "Ärde vaielge. Niikuinii tahate teada miks need kolm kaarti mul on."
"MUIDUGI!" ütlesid Grace ja Matt nagu ühest suust.
"Saage aru need on krediitkaardid ja need andis mulle mu vanaema June."
"Jajaa. Me usume seda MustKunstnik." ütles Matt.
"Ärge uskuge ma näitan seda." ütles mustkunstnik ja võttis taskust kolm krediitkaarti.
"Palun." ütles MustKunstnik.
"Oi tore miks me seda ei uskunud" ütles Matt
"Noh midagi pole teha vale kutt kes on vahi all" ütles Grace.

Nad lasid MustKunstni.ku vabaks. Kuid tegelikult ta valetas.