Härra Ausus? (3)

''Ja kuidas suudad sina maailma päästa M.A.S.U.st?'' päris punase peaga ajakirjanik Johnnylt.
Johnny mõtles veidi ning kummardus ette poole. ''Masust väljapääsemiseks on mul päris mitu ideed. Me peaksime kõik kokku hoidma ning vennalikult jagama seda, mis meil on. Kui valite mind riigikogu peaks, siis pääseme masust kiiremini kui oskate arvata! ''
Kuid Johnny teadis, et tal pole mitte mingeid ideid masust pääsemiseks. Järjekordne vale. Järjekordne lubadus, mida Johnny nagu-nii ei täida.
''Kas te kavatsete selle lubaduse ka täita, või on see järjekordne vale, Johnny?'' kostus kellegi madal ning rahulik hääl teiselt poolt inimmerd.
''Rohkem küsimustele ei vasta!'' sõnas ta poolmasendunult, tõusis püsti ning astus labi ajakirjanike merest ukse poole.
Johnny mõtles terve tee koduni sellest viimasest küsimusest. Ta oleks isegi pea-aegu ühe kassi alla ajanud.
Koduuksest sisse astudes nägi ta oma kallist tütart Charlislet ning pisikest poissi Kevinit mängimas koos. Johnny südamele langes kaljustki suurem kivi. Aeg on lõpetada see valetamine ning ausaks hakata. Kõik! EI! Ma ei valeta enam. Seda suutis vaid Johnny mõelda.
''Tsau issi!'' karjus pisike Kevin ning jooksis isa kallistama. Järgnesin talle.
Nägin isa silmis kurbust ning valu. Mõistsin teda väga hästi.
''Issi peab töötama, ole pai laps ja mine mängi edasi.'' lausus isa ning läks pikkade sammudega trepist ülesse oma kabinetti. Järgnesin talle oma pilguga. Mida isa plaanib?
''Sööma!'' kõlas ema hääl köögist. Jooksime Keviniga kööki uudistama. Lõhn oli küll isuäratav.
Kui olime söömise lõpetanud ja nõusi hakkasime pesema, vaatasin ema poole. Ta oli oma pilguga kaugustes tuhandeid kilomeetreid eemal.
''Emme? Isaga on midagi lahti.''
''Ahh?'' mühatas ema. ''Aa. Tean. Ta tõesti käitub teist moodi.''
Isa tuli kööki. Otsustasin nii kiiresti kui võimalik koogist vehkat teha, kuid jäin ikkagi kuulama trepi peale. Mis issil ikkagi siis viga on?
''Emily,'' sosistas isa ning kallistas emmet. '' Kallis Emily, mul on sulle midagi väga tähtsat öelda''
''Ma kuulan sind, John.''
''Mu nimi ei ole Johnny Low''
''Kuidas ei ole?'' naeratas Emily Johnnyle ning tõstis ta kurva näo ülesse.
''Mu nimi on Jake Smith.''
Emily hakkas naerma kuid nn. Jake jäi tõsiseks.
''Kas ma olen varjatud kaameras, Johnny?''
''Ei.'' oli vastus kiire ning kindel.
Emily lükkas ta eemale ja hakkas karjuma.
''Sa oled mulle 7 aastat valetanud enda kohta?!''
''Anna andeks.''
''Mida ma pean sulle andeks andma? Mida sa veel valetanud oled? Ahh? Olid sa abielus enne minuga abiellumist?''
''Jah.''
Emily jõllitas Jake'i.
''Mida?'' sosistas ta. ''Kõik oli vale? Kõik?''
''Jah''
''Se tähendab, et Charlisle ning Kevin on kaa valed!''
''Ei, Emily, lõpeta! Jäta lapsed mängust välja!''
''Mängust? See on sinuarvates mäng? Kas sa selgitaksid vähemalt reegleid mulle?''
''Reegleid pole''
''Loooomulikult! Reegleid pole!'' Emily istus toolile ning pani pea käte vahele.
''Emily?'' sosistas Jake ja proovis silitada Emilyt''
''Ära puutu mind!'' karjatas viimane.
''Minus on ka häid pooli!''
''Näiteks mis, *Jake*?''
''Ma olen F.B.I. agent'' naeratas Jake Emilyle''
''Taga targemaks! Nüüd sa oled juba F.B.I. agent kahh? Tead sa... ''
''Kallis Emily...''
''Ma ei ole sulle enam kallis Emily! Kao siit majast! JA ÄRA KUNAGI TAGASI TULE. MINE JUBA!'' paiskas Emily Jake'ile näkku nagu püssikuul´.
Jake astus paar sammu tagasi, tegi suu lahti ning pani selle sama kiirestikinni kui oli avanud. Jake läks uksest välja ning otse riigikokku. Otsis ülesse kõige tähtsamad ajakirja#!?!#d ning uudiste reporterid, kogus nad kõik kokku saali ning palus tähelepanu. Kõigi mikrofoonid ning kaamerad olid suunatud Jake'ile.
''Tahan öelda kogu maailmale, et mina, Johnny Luke Low, olen maailma kõige suurem valetaja ning pettur. Mu päris nimi on Jace Smith ning olen salaoperatsioonil Briti F.B.I. poolt. Mind suunati siia Washingtoni linna uurima välja Ameerika F.B.I. ning N.C.I.S. 'i suurimad saladused. Eelmine nädal olin juba pea-aegu valmis, kuid siis juhtus midagi tähtsat. Tänan kuulamast.'' Rahva seas kostus suurt suminatning hämmeldust. Kuid kui ajakirja#!?!#d ja reporterid olid hämmingust taastunud ning pöördusid tagasi Jake poole, oli viimane kadunud.
Kõik ajakijad ning uudised rääkisid rohkem kui kuu aega sellest, kuid Jake'ist pole jälgegi. Haihtunud siit hallist massist. Lihtsalt pole enam. Keegi ei teadnud temast mitte midagi.

Autori kommentaar »