Päike. (2)

Kui jõuab kätte jõulukuu
lumemüts on igal puul.
Kuu, see rõõmsas meeleolus
ega päikegi ei ole ohus.

Vaatab ülalt taevast alla
päästab oma kiired valla.
Soojendab me juustes päid
aastaringselt meil ta käib.

Oma kuldses, kaunis säras
ei ta kao kuhugi ära,
vaid taevas, pehmes pilvevahus
puhkab päike vaikses rahus.

Kuid kui järsku kaoks päike ära?
Kui poleks teda enam näha?
Siis ei saaks me tantsu lüüa,
ega maasikaidki süüa.

Autori kommentaar »