Sõda (9)

Ja niii see juhtubki saksamaa tungib sisse.Mina(12) mu ema(42) ja väike vend(6) vaatame uudiseid et sõda on saabunud ning tuleb peitu minna enne kui hilja ja siis me mõlesimegi et ei taha siberisse minna aga mida teha ning me otsustasime minna keldrisse kuhu läks sisse luuk põrandast me vedasime sinna palju sööki ja mööblit isegi elekter oli seal kuna minu vanaisale meeldis väga keldris olla aga kuna seal oli pime ehitas ta sinna lambid mis olid täiesti töökorras,meil olid seal ka kraanid ja vann onju lahe või mis???Ja nii me läksimegi alla keldrisse tõmbasime luugi kinni ja panime selle ka lukku ning mu ema helistas naabrile et too paneks luugi peale vaiba ja vaiba peale laua lilledega ning laua äärde toolid,et kui sakslased peaksidki tulema ei teaks nad keldrist midagi.Ja nii me asusimegi end siise seadma me sättisime kõik mööblipaika ja tegime kõik korda ja lõpuks meil ei olnud ültse hirmu tunnet et sõda on käes.Me elasime rahulikult oma elu nii nagu tavaliselt ainult et ei saanud ültse õues käia ja värsket õhku hingata.Kuna mu väike vend käis siis alles lasteaijas pidime me mängima iga päev kooli et mu vend ikka lugeda ja kirjutada oskaks mulle aga see ültse ei meeldinud kuna ma lootsin juba et lõpuks ometi ei pea koolis käima ja saab rahu aga pole midagi parata et see nii läks.Kui sõja algusest oli möödunud 4 aastat mõtlesime me,et huvitav milline näeb meie kodu praegu välja ja milline ültse maailm välja näeb aga meil oli ka üks mure et mis siis saab kui meil toit otsa saab kes siis toitu tooma läheb ja mida meie kõik tuttavad , sõbrad ja sugulased teevad kas nad on elus või surnud ja mis on saanud nende lastest kes võibolla peavad nüüd üksi hakkama saama mis küll on juhtunud???




Nüüdseks 20 aastat hiljem


Täpselt 20 aastat hiljem sai meil toit otsa ja keegi pidi toidu järgi minema aga kes ja siis ütles mu vend mina võin minna ja seda ta tegigi ta pakkis koti kokku võttis raha kaasa ja läkski luugist välja aga meie emaga jäime alla ootama kuni ta tagasi tuleb me tõmbasime luugi kinni ja jäime ootama.Ma (vend)astusin luugis välja ja vaatasin et ümberringi olid suured läikivad ja kõrged majad ja autod nägid välja nagu eraldi mingid väiksed kastid mis meenutasid väga majasid.Aga ültse oli kõik väga muutunud puid polnud peagu ühtegi näha kuigi vanasti oli siin puid väga palju võibolla isegi sadasid,aga nüüd kaasnes järgmine probleem kuhu minna kõik oli nii võõras majad olid nii suured ja naljakad.Aga eks siis midagi tuli teele asuda ja nii ma läksin mingisse poodi mille nimi oli
,,Orhitee''ja nii kui ma poodi sisse astusin olin ma minestus äärel siin oli nii palju rahvast ja pood oli lihtsalt nii ilus et algul oleks arvand et see on hotell mitte pood aga siiski oli see pood.Kui ma kõndisin seal poes ringi nägin ma nii palju asju mille nimesid ma ei teadnudgi ja veel enam ma ei teadnud milleks neid vaja läheb ja kui ma läksin Hambapasta vahesse nägin ma et seal oli sadasid erinevaid hamba pastasid ja ma ütlesin selle peale lausa hällega ,,omg ''Ja siis ütles mulle vastu üks nii ilus hääl et nii ilusat ma polnud kunagi kuulnud : see sõna on ammu moest väljas muide ja ma vastasin kuidas te siis räägite kui te selliseid sõnu ei kasuta ja ta vastas et no eks ikka nii nagu kõik räägivad.Kui me olime pikemalt rääkinud siis ta küsis mult et kas sa oled 20 aastat ajas maha jäänud we??Ja ma vastasin küllap vist kuna ma elasin terve sõja aja maa all keldris aga nüüd sai meil toit otsa ja ma tulin seda juurde ostma aga ma ei tea mida osta kuna siin on kõigel nii suur valik!!Ja see plika kes mu kõrval seisis hakkas laginal naerma mis sõda millest sa räägid ??Mingit sõda pole olnud see oli lihtsalt kuulu jutt!!!Ning ma olin täielikult pettunud kõik need aastad mil ma oleks saanud tavalist elu elada,selle asemel elasin ma 20 aastat keldris!!!

Aga ikkagi peale kõiki mu pingutusi veenda seda tüdrukut uskuma et ma elasin 20 aastat keldris läksid metsa kuna ta ikka ei uskunud.Kuid lõpuks ma otsustasin selle tüdruku endale külla kutsuda tõestuseke et ma elasin keldris.Tüdruk oli nõus ja siis me läksimegi minu juurde ja nii kui me sisse astusime küsis mu ema kuidas seal üleval lood ka on ja mina vastasin kurva häälega mingit sõda pole olnudki ja ei tule ka!!!
Mu ema tegi suured silmad pähe ja küsis kuidas nii ja ma rääkisin talle kõik ära et see oli vaid kuulujutt.Ja ales siis mu ema ja õde nägid et minuga on veel keegi ja siis nad küsisid igasuguseid küsimusi ja mina muutkui vastasin ja lõpuks kui me kõik olime rohkem omavahet tuttavaks saanud hakkasin mina selle tüdrukuga käikma ja kõik lõppes hästi
LÕPP

Autori kommentaar »