Ükssarv Hawnyned, Hawnyned ja kolm maskis meest. (6)

Hawnyned oli üks tore poisiklutt, ta mängis teiste poistega kuli, peitust ja mõnikord püherdas ka mudas. Kuid ühel hommikul leidis Hawnyned jõe äärest imeliku raamatu. Ta polnud seda kordagi varem seal näinud. Uudishimust pakatunud Hawnyned tõstis raamatu üles ning tegi lahti. Algul ei juhtunud midagi, kuid hetk hiljem tuli raamatust välja Ükssarv.
"Appi!" ehmatas Hawnyned hirmsasti.
"Ke-ke-kes sina selline oled?" kokutas Hawnyned, ise kartes olendit.
"Mi-mina olen Ükssarv Hawnyned, a-aga sina?
"Mina olen ka Hawnyned aga mina olen poiss, näe sellest külast sealt!" muutus poiss juba julgemaks.
"Kas sul midagi süüa on, ma pole 101 aastat söönud."
"Jah, mul on natuke süüa aga tule siis minuga kaasa!"
"Aitäh, hea sõber oled. Kui olen natuke süüa saanud siis viin su ratsutama!"
Nii nad läksid, poiss ees ja Ükssarv järgi. Natukese aja möödudes olidki nad külas. Kõik küla elani.kud ehmatasid hirmsasti, kui nägid mingit hobuse taolist olendit põõsa varjust välja tulemas.
"Jookse Hawnyned, jookse!" karjusid kõik. "Su seljataga on kole suur elukas!"
Hawnyned hakkas naerma: "Ärge kartke, ta ei tee kellelegi viga. Muide ka selle Ükssarviku nimi on Hawnyned!"
Küla elani.kd rahunesid veidi.
"Kust sa ta said?" küsis üks kõige julgem mees.
Hawnyned mõtles natuke ning ütles: "Ahh, see on pikk jutt... Aga praegu on Ükssarvikul kõht kole tühi, hiljem lubas ta mu ratsutama viia."
Üks naine hakkas kööki minema ja lausus: "Lähen toon siis talle natuke süüa. Aga küsi, kas ta saab ka natuke piima linna vedada, ta tundub olevat nagu hobune!"
Väga tore, ma kohe küsin Hawnynedi käest."

"Mu ema toob natuke sulle süüa aga ta tahtis teada, kas sa saad piima linna vedada, meie endine töö hobune jooksis minema?"
"Milles probleem, ikka saan! Ma võin kõike vedada! Aga ainult siis, kui korra kuus süüa saan!
Vahepeal tuli naine köögist tagasi. Hawnyned võttis toidu ja pani Ükssarviku nina ette maha.
"Söö," ütles poiss.
"Mmm, kui hea kapsas, ja porgand on ka väga hea," kiitis Ükssarvik toitu.
Viimanegi paluke söödud tahtis Ükssarvit kohe piima vedama hakata.
"Oota natuke, homme vead. Praegu juba lõuna käes. Lähme hoopis ratsutama!"
Mõlemad jooksid heinamaa poole ning Hawnyned istus Hawnynedile selga.
See oli hirmus tore, sest poiss polnud varem ükssarvikuga sõitnud. Nad ratsutasid õhtuni kuni ema nad sööma kutsus. Hawnyned sõi ilusti taldriku tühjaks ja tahtis juba õue joosta, kuid isa ütles:" Kell on vvahepeal kümme saanud, on aeg põhku pugeda!"
"Jah isa," lausus Hawnyned kurvalt "ma lähen soovin ka ükssarvikule head ööd."
Hawnyned läkski ükssarvikule head ööd soovima.
Viie minuti pärast oli ta tuppa jõudnud ja läks kurvalt heina sisse magama.
Öö oli rahulik, ükski lind ei laulnud ega tuul ei ulunud. Kuigi küla ees oli kõik rahulik, siis küla taga ei saanud seda väita. Seal käis suur madin ja nõupidamine. Küla röövlid olid ennast jälle röövima seadnud. Õnneks või kahjuks nad ei teadnud, et maja ees on suur ja vapper Ükssarv. Alles tunni aja pärast otsustati küla rüüstada. Otsemaid kargas Ükssarv üles ja hakkas röövleid minema peletama. Röövlid hakkasid selle peale aga naerma, et üks hobune üritab neid minema ajada. Siis aga naer lõppes. Ükssarvik võttis kasutusse oma sarve. Otsemaid panid röövlid plehku. Nad jooksid ja jooksid, kuni üks röövel väsis ära ning üritas magama jääda kuid see tal ei õnnestunud. Ükssarvik muudkui hääli.tses valjult ja nii jooksid kõik edasi.
Kuni hommikuni polnud mitte ühtegi vahejuhtumit. Siis kires kukk ja kõik ärkasid. Ruttu ruttu tõsteti piim vankrisse ning teekond linna võis alata. Muidugi tuli ka Hawnyned kaasa.
Teel jutustas Ükssarv huvitavaid lugusid oma elust.
Pooleteist tunni pärast oldi kohal. Linnas askeldas palju inimesi, ometigi leiti üles just see üks ja õige inimene, kes ostis piima.
Mõne aja möödudes oligi kaup koos. Algas külla tagasi sõit.
Ei, seda ei saanud teha, sest Hiiglased olid pärale jõudnud. Nemad polnud just kõige oodatumad küllised.
Kõik jooksid hirmunult läbisegi väljaarvatud Hawnyned, tema isa ja Ükssarv, kes põrnitses jahmatunult Hiiglast. Järsku hakkas Ükssarv vankriga Hiiglase poole minema. Hawnyned ja isa proovisid teda takistada kuid asjatult. Ükssarv liikus ainult ühes suunas - edasi.
"Kas see oled sina?" küsis Ükssarv Hiiglaselt.
"Kes siin minuga räägib?" Küsis Hiiglane kurjalt.
"Ee, mina olen Hawnyned."
"Oled sa tõesti see sama Ükssarv Hawnyned? Millina rõõm on jälle kohtuda!"
Jah, tõesti. Aga mul on sulle üks palve."
"Milline siis?" Oli Hiiglane uudishimulik.
"Sa võiksid kõigi nende hirmunud inimeste vara jätta puutumatta!"
"Pole probleemi!"
Hiiglane hakkas juba ära minema, kui talle meenus üks asi.
"Kunas sa tagasi tuled?"
"Ma veel ei tea seda päris täpselt..."
"Olgu siis. Kohtumiseni.!"
"Kohtumiseni, Hiiglane!
Siis hakatigi tagasi minema. Tagasiteel jutustas Ükssarv tollest Hiiglasest väga huvitavaid lugusid.
Nagu võluväel oldi kohal. Hetke pärast oldi juba põllul mängimas.
Poisil läks kõht tühjaks ja nad läksid tagasi. Hawnyned oli mõttesse vajunud kui küsis:
"Kas sa tõepoolest lähed kunagi ära?"
"Ära sina sellepärast muretse! Ega ma ise ka täpselt tea, mida teha."
Rohkem ei lausinud kumbki sõnagi. Jõudes külla, leidis Hawnyned ukse eest sildi, millel oli kirjas:
Kallis Hawnyned.
Kui sul kõht tühjaks läheb, mine võta süüa ja ole tubli laps. Meie isaga pidime ära minema. Hommikuks oleme tagasi!
Ema
"Huvitav, kuhu nad läksid," podises Hawnyned.
"Eks homme saab teada," vastas Ükssarv rõõmsalt.
"Aga nüüd lähen vaatan endale midagi hamba alla!"
Nii ta siis läks. Natue hiljem astus Hawnyned uksest taas välja.
"Lähme mängime veel!"
"Parem lähme magama. Kell on juba kindlasti väga palju. Homme mängime," ütles Ükssarv otsustavalt ja hakkaski ennast magama sättima.
Ka Hawnyned hakkas magama minema. Juba kümmne minuti pärast oli külas surm vaikus.
Hommikul ärgates nägi poiss oma ema ja isa. Mõtlematta küsis ta, et kuhu nad läksid.
"Meid kutsuti ühte uhkesse maija kus öeldi, et ..."
"Et?"
"Et me peame su Ükssarviku neile andma..."
"Miks?" ehmus Hawnyned.
"Tema ju ajas Hiiglase ära. Mujal on ka Hiigaseid, kes ei ole kuigi sõbralikud!"
"Kui kauaks?"
"Umbes aastaks!"
"Ei! Mina ei luba! See Hiiglane oli tema sõber aga teised Hiiglased ei ole! Ta ei saa neid ära ajada!"
"Me üritasime seda neile seletada, aga nad ei kuulanud. Homme viiakse Ükssarv ära!"
"Ei! Seda ei juhtu!" karjus Hawnyned ja tormas välja.
Ta rääkis kõik Ükssarvikule ära ja lubas, et ükskõik mis ka ei juhtuks. Päästab ta ära, ükstapuha, on ta maa all või maa peal.
Siis aga mõtlesid nad koos välja plaani, mis jäi ainult nende kahe vahele!
Öösel, kui kõik juba magasid, läks Hawnyned hästi vaikselt välja. Kaasas söök ja natuke juua. Kiiresti jooksid poiss ja Ükssarv minema. Olles külast juba väga kaugel, nad peatusid ja puhkasid.
Hommikul tahtis isa minna Hawnynedit äratama, aga ehmatas, et poiss oli kadunud. Kähku ütles ta seda emale ja to arvas kohe, et poiss jooksis kodust ära. Siis aga kuuldus koputus ja sisse astusid võõrad inimesed, kes tahtsid Ükssarviku ära viia. Kuid teda ei leitud. Siis läks uks pauguga kinni ja inimesed, kes ennnist sisse astusid, lahkusid.
Ema ja isa muretsesid kohutavalt kuid midagi polnud parata.
Vahepeal aga läksid Hawnyned ja Hawnyned rahulikult edasi. Mitte just väga rahulikult, sest mõte, et nad põgenesid kodust, hirmutas neid natuke.
"Ma vist peaksin ikkagi sulle ütlema..." alustas Ükssarv.
"Mida nimelt?"
"No seda, et tegelikult oskan ma lennata."
"Päriselt?"
"Jah."
"Näita, ma nii väga tahaksin seda näha!"
"Praegu ei saa, sest igaüks võib näha. Lähme kuhugi üksildasemasse kohta."
"Olgu," oli Hawnyned nõus.
Kohe leitigi üks äga vaikne metsa tukk.
Otsekohe tõusis Ükssarv lendu. Kõrgel oli näha, et kolm maskiga meest jooksevad nende poole. Ükssarv maandus, ja ütles poisile:
"Roni kiiresti selga!"
Hawnyned ei jõudnud päridagi, et miks ki juba vuhuses ta taeva all.
"Kolm maskis meest jjookseb siiapoole. Ma arvan, et nemad tahavadki mind kinni püüda!" ütles Ükssarv kiiruga.
See oligi tõsi. Need kolm meest tahtsid ükssarve kinni püüda. Rumalad nagu nad olid, ei vaadanud nad taevasse, sest vaikselt üle nende peade lendas üle üks poiss Ükssarvikuga.
Nad maandusid külast väga kaugel...

Vahepeal on möödunud kaks nädalat. Ükssarv ja Hawnyned otsustasid tagasi minna, sest ema ja isa olid kindlasti murest murtud.Järgmisel hommikul oldigi valmis lendama.
Tagasi lend kulges rahulikult.
Sellel ajal, kui nad külla tagasi jõudsid, olid tagasi jõudnud kolm maskis meest. Kohe võtsid nad Ükssarviku kinni. Ka poissi hoiti kinni.
See oli Hawnynedi elu kõige kohutavam sündmus.

Autori kommentaar »