Tsivilisatsioon nimetu. (53)

Ammu aega tagasi, kui sind veel ei olnud oli olemas selline koht nagu „Tsivilisatsioon nimetu“. Sellel ajal elasid vaid nõiad, võlurid, draakonid ning üks ainuke inimene kelle oli võlunud „Võlur Celeste“. Sellele inimesele oli nimeks pandud Hawnyed. Ta oli võlurilt saanud uskumatu julguse, tugevuse, mõistuse kiiruse ning rikkuse. Tema oli see keda austati kõige rohkem… Kuid need asukad ei elanud sugugi „Tsivilisatsioon nimetus“.Nemad elasid „Rahumaal“ „Tsivilisatsioon nimetus“ polnud siia maani keegi käinud, kuid Hawnyed kavatses seda teha ning ühel päeval sinna minna…Kui Hawnyedil „Tsivilisatsioon nimetusse“ minemise mõte tuli, pidasid kõik asukad hulluks ja arulagedaks. Kuid Hawnyed ei teinud peaaegu kunagi nalja ning ta tõestas end alati. Ühel päeval läks ta oma looja „Võlur Celeste“ juurde. Ta ütles nii :
„Usu või mitte, kuid mina tõesti lähen kohta kus pole varem keegi käinud!“ „Muidugi ma usun sind… Sa oled ju minu poeg ning sul on kõik vajalikud oskused ja muu olemas, kuid palun ära mine enne, kui oleme sulle korraliku varustuse teinud.“vastas talle Celeste. Sellega oli Hawnyed nõus. Nad alustasid ehitamist teades, et sellega võib väga kaua aega minna. Neil oli plaanis ehitada:
Kuulikindel, tulekindel ning peaaegu kõikide asjade kindel rüü, lendav tangisugune, kuid pea poole väiksem sõiduk ning palju mürke, võlujooke ja relvi. Varustus sai valmis üllatavalt kiiresti, vaid 3 nädalaga. Nad kartsid, et sellega võib minna aastaid, kuid tuletan meelde Hawnyed oli tõesti „Võlupoiss“. Samal päeval kui varustus valmis sai, läks ta linna asukatele head aega ütlema. Seda tegi Hawnyed nii :
„ Kallid sõbrad! Olen kindel, et kuulete mu häält taas. Praegu olen siin vaid sellepärast, et teile öelda seda et lähen „ Tsivilisatsioon nimetusse“. Pidage mind kasvõi maailma kõige arulagedamaks, kuid see ei kalluta mu otsust! Head aega!! Küllap kohtume veel. „
Läbi elanike käis ohe. Hawnyed oma sõidukisse, pani omale rüü selga ning tõstis asjad samuti sisse. „ Nägemist ! „ karjus ta veel viimast korda. Kõik asukad vaatasid talle järgi kuni silm seletas… Hawnyed pidi tunnistama, et tee sinna oli päris jube ning sinna võis kiiresti ära eksida. „Tsivilisatsioon nimetus“ polnud keegi käinud, kuna seal elas kõige kurjem nõid : „ Cruella De Mon“ ja tema „sõbrad“ draakon „Ellada“ ning kass-koer „ Remadec“. Draakon suutis pursata laavat ning Remadec muututa koeraks ja kassiks. Kuid need polnud Remadeci ainsad võimed. Ta suutis võluda ning süüdata põlema kõik asjad mida ta ainult puutus. Cruella De Mon oli aga kõige tugevam ja võimsam nõid kogu galaktikas. Lõpuks jõudis Hawnyed „Tsivilisatsioon nimetusse“ sisse. See nägi välja nagu tühi kõrb, kuid kui Hawnyed väravast sisse astus muutus see ülisuureks linnaks kus oli vaid üks maja. Cruella De Mon’i maja. Ümber maja oli palju takistusi: Elavaid puid, tuld ja laavat purskavaid draakoneid ja palju muud jubedat.

Hawnyed hakkas õudsa lossi poole jalutama. Teel võttis üks puu temast kinni ning ei lasknud lahti vaid hakkas teda hoopis lihasööjataimele söötma. Kuid Hawnyed oli tugev ning murdis 4 meetrise oksa nagu pulga pooleks. Nüüd sai puu päris vihaseks, kuid Hawnyed võttis oma mõõga kätte. Ta lõikus puu küttepuudeks ning mõtles need pärast koju viia, kuna siis ei pea rohkem puid raiuma minema. Kui ta kõikidele puudele sama asja oli teinud, tuli draakonite aeg. Draakonid purskasid laavat ja tuld kuid Hawnyed ei tundnud midagi. Tema võttis oma kõige suuremad mõõgad mõlemasse kätte ning võitles draakoniga. Lõpuks jõudis Hawnyed lossini. Kuid ka seal pidi takistusi läbima. Seal oli hästi kiire vooluga jõgi kus elasid inimsööjapiraajad. Hawnyed lootis, et ta suudab jõest vabalt üle hüpata, kuid see oli vaid lootus. Ta kukkus sisse. Järsku tuli Ellada ning tõmbas Hawnyedi välja. Ta viis Hawnyedi otse lossi, Cruella De Moni ette. Nende jutustus nägi välja nii:
„ Lase mind lahti nõme draakon!“ karjus Hawnyed. Järsku pööras Cruella De Mon Tooli ümber ning lausus : „ Ta ei ole nõme… Tundub, et sina oled et siia tulid. Väike lapseke…“
„ Ma ei ole enam väike laps! Cruella De Mon…“ Karjus Hawnyed taas. „ Sa tead isegi mu nime! Kui huvitav. Mida sa siit otsid?“ ütles Cruella „ Ma ei otsi siit midagi. Ega hakkagi otsima. Tulin siia, et näha mis on õudsat „ Tsivilisatsioon nimetus“.“ ütles Hawnyed.
„Olgu olen sinuga nüüd piisavalt rääkinud… Remadec!!!! „ Hüüdis Cruella De Mon. Peale hüüdu jooksis kohale Remadec, see kuri koer-kass. Ta võttis Hawnyedist kinni ning viis ta kongi. „ Hei ! Lase mind lahti, vastik koer!“ Kuid koer pani kongi ukse lukku ning jalutas minema.

Kongis oli pime ning Hawnyed ei näinud midagi. Kuid ajapikku harjus ta ära ning nägi üht tüdrukt. Ta ehmatas, kuna arvas et see on vaim vms. Seejärel hüüdis ta vaikselt : „ Hei ! On siin keegi?!“
Vastu kostus vaikselt ja. „ Kus sa oled ? Ma ei näe sind!“
Järsku tuli kongi valgus. Selle valguse tegi tüdruk kellel oli võimalik ükskõik kus tuleleek põlema panna. „ Aaa! „ Karjus Hawnyed, kuna ehmatas tuleleegi pärast. Seejärel, kui julges suud liigutada küsis ta: „Mida sa siin teed???“ „Olen vangis.“ Vastas tüdruk.
„eieiei. Ma mõtlen mille pärast?“ küsis Hawnyed nüüd. „ Samal põhjusel millel ka sina. Tahtsin vaadata mis on selles kohas nii õudsat…“ Hawnyed mõtles kaua. „ Aga mis su nimi üldse on??“
„Alice. Sinu?“ küsis Alice . „ Hawnyed.“ Vastas talle Hawnyed.
Jutu ajal lendlesid mõlemal, nii Hawnyedil kui ka Alicel liblikad kõhus, neil oli selline tunne nagu keegi keedaks midagi nende kõhus. Nad olid armunud esimesest silmapilgust ning said sellest mõlemad aru. Kui kongist hakkas kostma suudluste hääli tuli Remadec ning ütles, et nad vaiksemalt võtaksid.

Järgmisel päeval haudusid nad plaani vanglast välja saamiseks. Kuid neil ei tulnud midagi pähe. Lõpuks venitas Hawnyed kongi torud välja ning astus kongist välja. Ta hoidis Alicel käest kinni ning nad liikusid ettevaatlikult edasi. Nad kuulsid Remadeci häält ning jooksid seina äärde peitu. Remadec aga tundis nende lõhna ning hakkas seina poole minema. Nüüd võttis Hawnyed taskust mürgi ning kui Remadec nurga tagant välja astus pistis Hawned mürgipudeli nagu luti Remadecile suhu. Remadec vajus saja aastasesse unne. Kuid Nüüd süütas Alice Remadeci põlema ning lausus: „Mürk on selle krantsi jaoks vähe .“
Nad läksid veelgi ettevaatlikumalt edasi. Nad leidsid veel ühed kongi torud. Need viisid lossist välja. Hawnyed tegi nende torudega sama mis kongitorudegagi. Nad astusid välja, kuid teadsid, et see pole veel kõik. Ning neil oli õigus. Cruella De Mon ja Ellada seisid neil ees. „ Kas sa arvasid tõesti, et olen nii taipmatu?“ küsis Cruella De Mon. „ Ei . Sugugi mitte. Aga sa oled „ vastas Hawnyed.
Alice oli Hawnyedile öelnud, et kui nõid vette kukub on ta lips läbi. Kiirelt hüppas Hawnyed Alicega üle jõe ning seekord see õnnestus. Ka Cruella De Mon hüppas ning oleks ka üle hüpanud kuid Ellada tõukas teda. Cruella tasakaal ei pidanud vastu ning ta kukkus vette. Vees käis kõva hammaste plagistamise hääl- need olid inimsööjapiraajad. Draakon aga tuli lennates üle jõe ning ütles Hawnyedile ja Alicele kas nad tahaksid teda endale. Hawnyed oli nõus. Peale pikka mõtlemist oli ka Alice Samal meelel. Nad paigutasid draakoni „Tangi“ peale ning lendasid minema. Kui nad kodulinna jõudsid vilistasid ja karjusid asukad rõõmust. Otsekohe pidasid Alice ja Hawnyed pulmad ning terve linna elanik.ud olid kutsutud. Alice ja Hawnyed tegid „Tsivilisatsioon nimetu“ vahvaks ning toredaks maaks kus hakkasid elama inimesed. Kui inimesed olid seal juba pikka aega elanud ning Alice ja Hawnyed juba surnud muutsid inimesed „Tsivilisatsioon nimetu“ Maaks. Ning nüüd elavadki endises „Tsivilisatsioon nimetus“ inimesed.

Autori kommentaar »