Liiga üksi (8)

Üksi kodus olles ma
vaatan aknast välja, iga õhtu unistan.
Lambid väljas kustuvad.
Nii nad ikka suhtuvad.
Nagu tema südameski
olin kunagi ma isekeskis,
kuid pimedusse jätab minu
peale minu halbu sõnu.

Kahetsen ma seda õhtut.
Ma ei suuda täita kõhtu.
Mõtlesin, et ta südamesse kinnitun.
Eilne oli hinnatu.
Arvasin, et poltidega
saab armastust kui sorti seda,
väga-väga suurt maailma head,
kas tead?

Aga keerleb see kui pesumasin.
Nii lihtsalt selle käest ma lasin.
Gloobuselt ma otsin sind,
nagu kala vees, õhus nagu kiire lind.

Seda mõtlesin ma öösel veel,
kuid hommikul ma kiirelt teel,
järgi jõudsin sinule!
Sa andestasid minule!

Autori kommentaar »