Igatsusest murdunud (3)

Igatsen sind tohutult palju,
Igatsen su lõhna, mis on nagu värskeltpüütud kala
Igatsen su veidraid ja kummalisi nalju,
Igatsusest praegu ma oma pisaraid valan...

Mäletad seda õhtut, kui väljas oli pimedus?
Lõke hõõgus ja oli hõljuv tunne,
Praeguseks on sellest mälestusest jäänud tühipaljas kibedus,
kas ma üldse tähendasin midagi sulle?

Vaatan gloobust ja mõtlen ma,
Ei leiaks ma sind ka kui ma oleks kiireim puuma, kõige teravamalt nägev mägikotkas või rikkaim inimene siin materiallses maailmas.
Kus oled küll sa?

Istun oma toas, kuulen pesumasina piiksumist,
mõtlen: jälle üks päev sinuta, kuidas ma vastu pean?
Ning oma mõtetest ehmatan ma välja end kui kuulen välisukse kriiksumist,
Ning sa astud mu tuppa, silitad mu pead ja ütled: kõik on läbi.

Autori kommentaar »