Teema: Võistlused / Küpsisemaania - TULEMUSED!!

Mina, Mike VS hullud KYPSISED (0)

See on nats pikk, niiet v6ta omale aega ja loe ikka läbi! HINNAKE JA KOMMENTEERIGE KAA!!!!!!!!!!!!!!!!!!


Kord ammusel muistsel ajal, jalutasin nagu tavaliselt, mööda oma lemmik rada. See viis yle pudrukyngaste ja piimaj6gede. Oli imeilus kevadhommik, kui ma j6udsin oma lemmikpaika, see oli täpselt minu jaoks paraja suurusega lohuke mäe idapoolsel kyljel. Seal istudes avanes mulle maailma ilusaim vaade tousvale päiksele...
Aga tänane hommik ei olnud nagu koik muud tavapärased hommikud. Täna ma ei näinudki t6usvat päikest, selle asemel laius idahorisondi kohal tume pilv. tavaliselt ma oleksin arvanud selle peale, et 6htul tuleb vihma, aga täna ma nägin, et see ei ole mingi tavaline pilv. See oli selleks liiga tume, liiga madalal, liiga... midagi mida ma ei osanud ytelda.
Ma surusin alla oma k6hutunde mis ytles, et see ei saa olla midagi tavapärast. Olid ju koik mu elu päevad olnud täpselt samasugused, (mida ma tegelikult vihkasin, aga ma ei saanud seda kellelegi öelda, sest k6igi meelestoleks see olnud mitte lollus vaid laus hullus), kui välja arvata see kui avati pidulikult moni uus sild yle m6ne piimaj6e.
Saabudes tagasi oma kylakesse, oli k6ik nagu ikka... väljaarvatud see et k6ikil olid ärevil näod, lapsed ei mänginud kylaserval jalgpalli voi midagi muud vaid jooksid oma emade ymper, naerdes selle yle, et emad tahtsid neid kinni pyyda ja tuppa viia...

Ka oli see suur tume pilv nagu natuke lähemale joudnud.
Ma nägin oma parimat s6pra lähemale kiirustamas ja mulle 6nnelikult lehvitamas. Tema kohta voib ytelda niipalju, et ta oli alati väga s6bralik, väga 6nnelik. Seda ma kadestasin temas, et ta suutis alati jääda iseendaks, aga ma ei lasknud sel kunagi välja paista.
Ta haaras mul käest kinni ja tiris mind edasi, ma kysisin, et "kuhu nyyd???" Ta vaatas mulle otsa, arvatavasti mitte mind uskudes. "Sa teed nalja, eksole??? Kas sa ei teagi, et k6ikil kästi minna kylavanema juurde, suurele platsile???" Suur plats on meie kyla keskpunkt, ega see just nii suur ei olegi, aga kuna k6ik käib läbi selle meie keskuse siis seda nimetatakse nii.
Sinna j6udes nägin ma, k6iki inimesi kes siin elasid sinna kogunenult. Ma ei teadnutki et siin elab nii plju rahvast, arvatavasti seepärast, et me olime tavaliselt laiali yle päris mitme kynka, igayks oma pudrulappi eest hoo#!?!#emas.
Me trygisime läbi rahva, päris ette otsa...
Kui me sinna j6udsime, nägin ma et meie kylavanem peab mingisugust k6net ( kuna me j6udsime nii hilja siis algus jäigi kuulmata):

"...kuna see teekond on nii ohtlik siis sinna retkele minemine peab olema vabatahtlik, ma ei saa kedagi selleks sundida, aga arvastage, et kogu meie kyla tulevik on ohus. K6ik kes on n6us minema ja v6itlema nende armutute kypsistega, kes yritavad röövida meilt k6ik meie PIIMA, kogunege täna 6htul minu onni ukse juurde. Ma valin teist välja yhe ja aitan teda oma teadmistega idas asuvatest k6rbetest, mägedest, j6grdest ja Mochreawi mäestikust."

Ma olin tummaks löödud, ma kyll olin kuulnud Mochreawi mäestikust, aga seda olid mulle jutustanu vanad inimesed keda k6ik pidasid natuke hulluks, sest nad armastasid rääkida seiklustest. See teema oli tabu, meie rahulikku ellu ei kuulunud sellised juhtumised. Vähemalt mitte teiste meelest, mulle alati meelsid kuulata jutte lohedest, kypsistest, piimakoskedest ja pudrukaljudest, mida kuulu järgi oli v6imatu yletada.

" Mis sa arvad, kas lähme seiklema?" Kysisin oma s6bralt kes vaatas ikkaveel sinna kus pealik oli just seisnud, ta pööras näo minu poole ja vaatas mulle otsa segaselt, nagu ei saaks aru mis ma just ytlesin. "Mis sa ytlesid? Ega sull palavikku pole?" Ta hääl kostus hirmunult. "Ah, ei midagi"


Kas oli t6esti nii paha, et ma tahtsin välja siit sellest... rutiinist, tahtsin natuke p6nevust??? Ma otsustasin minna välja jalutama, et pea selgineks. 6htul kui päike hakkas loojuma leidsin ennast kylavanema majaeest. Ma olin arvanud, et kindlasti tuleb sinna palju inimesi, aga ei. Seinaääres pingil istus yks vanamees ja yks toetus niisama hooletult vastu seina... On ikka kamp kyll, yks vanamees ja teine... kuule see oli ju see seiklustest jutustava mehe poeg... noh kuna ma temaga niikuinii v6istelda ei suuda, siis v6ib ju siia jääda ja vaatata mis juhtub.

Kui pealik oma majast väjus, vaatas ta ringi nagu lootes, et see pole t6si. Kuigi ta ei paistnud ka kuigi yllatunud, kedagi juurde ei tulnud siis ytles "Tulge siis sisse". Kui ma sisse minema hakkasin siis ma ootasin, et vanamees astub läbi ukse ennem mind, aga nagu mu m6tteid lugedes ta ainult vaatas mind ja ytles "Mina istun siin ainult selleks, et oma väsinud jalgu puhata, ega ma hull ole." Huvitav kas mina olen? Ei ma EI ole hull. Heites need m6tted peast astusin ma selle poisi järel uksest sisse. Jah just poisi, sest lähem vaatus näitas, et ta ei saanud olla yle 17 aasta vana.
"Okei, ma teadsin niikuinii, et siinsed inimesed ei taha uskuda, et midagi v6iks kunagi minna teistmoodi kui eile." Ytles pealik. "Kuna te m6lemad tunnete kylas ringlevaid lugusid, siis sealt saab retkele mineja k6ik info mis tarvis, ja kuna te teate, et kypsised ehitavad tammi k6iki idast tulevate j6gede ette. Siis ei tahtnud ma anda matkalle minejale mitte informatsiooni, vaid abivahendeid. Tulge palun kaasa."


3 päev

ma käin juba teist päeva mööda seda maastiku mis jäeb minu kylast itta, ikka päikeset6usu poole. See kuidas mina sattusin siiaa teele yle k6rbete ja mägede on nats arusaamatu. Algselt pidi siia tulema see poiss kes minuga koos kylavanema juures oli, aga 10 minti enne päikset6usu tuli käskjalg minu juurde ja ytles et hoopis mina pean minema.
Nii ma siis marsingi otse Mochreawi mäestiku poole, kaaslaseks lendpiison mike (keda kylavanem meile sel öösel näitas), kes elas muidu kylalähedal metsas. Ta ei armasta eriti v66raid, seepärast vaid paar kylaela#!?!# teab tast. Ja kaasa anti mulle ka 8 pudelit piima, millest 3 me oleme juba ära joonud matkates läbi k6rbe.
meil on aega nurjata kurjade kypsiste plaanid ainult 7 päeva, alates sellest päevast kui idataeva kohale ilmus see must pilv. sest kui me j6gesid ei taasta kuivavad meie kylvatud rosinad ära ja meil ei ole enam midagi syya. Ei taha m6eldagi mis juhtuks siis...
loodetavasti j6uame täna 6htuks Mochreawi mäestiku jalamile, sest sealt leiame me kindlasti mingigi peidukoha, et mitte t6mmata kurja kypsisejumala tähelepanu...


4 päev
Öö läks kenasti, leidsime vägagi pasliku koopa kus saime magada. selle ymbruses kasvas ka m6ni rosinap66sas ja pudrupuu niiet saime ka midagi hamba alla.
ma näen juba läbi meie ees oleva oru, kypsiste kogunemispaika, kurja kypsisejumala lossi tulesid. Siiski tean, et sinna on veel vähemalt 2 päeva matk. Praegu on veel pime.
"arvatavasti on parem alustada selle päeva matka pimedas, et nad meid ei märkaks."
Läksin lendpiison Mike yles äratama, kuid ta oli juba yleval, jagasime omavahel veel pool pudelit piima, ja hakkasime minema.

" Kell peab arvatavasti olema juba kuue paiku 6htul", m6tlesin endamisi mägede hiilgavaid otsi vaadates, kui mike yhtäkki rahutuks läks. Ma vaatasin ette poole nagu temagi jä nägin oma ehmatuseks kuidas kaks kypsist parema mäe tagant nähtavale ilmusid. Neil olid odad käes ja nad olid must poole v6rra pikemad!!!!!!! 6nneks rääkisid nad elavalt omavahel ja ei märganud meid kohe. Otsisin paaniliselt kohta kuhu peitu pugeda, ja leidsingi, aga see oli vaid p66sastik, ja pealegi oma 10 meetrit nende poole!!!!!!!!!
Jooksin sinnapoole, mike kaasa kutsudes, ja viskusin päris viimasel hetkel nende päästvate rosinap66saste taha varju. Mul oli selline tunne et just hetk hiljem oli yks Kypsisejumala lossi valvuritest vaadanud sinna poole kus ma vaid hetk tagasi olin olnud.
Kuid minu hirmuks ei olnud Mike minuga kaasa tulnud. Teda otsides rändas mu pilk järjest k6rgemale mööda meid ymbritsevaid järske kaljusid. Kus ta oligi leidnud omale varjupaika yhel eendil, kuhu ma kyll eales ronida poleks saanud.
"Kui mul just tiibu poleks", m6tlesin ma, aga siis mulle tuli meelde, et Mikel OLIDKI ju tiivad. Ta poleks saanud valida veel paremat peidukat, sest kes oskaks arvata, et keegi on nii k6rgel, nii siledal ja järsul mäel.
Need kypsised tulid aeglaselt sammudes järjest lähemale, me ei julgenud peaaegu hingatagi, rääkimata oma kohendamisest sellest väga ebamugavast asendis. Rosinap66saste oksad olid maast nii umbes 10 cm k6rgemal, niiet nense alt nägin ma 4 jalga mulle järjast lähemale tulemas. Ja siis jälle eemaldumas sinnapoole kust ma just tulnud olin.

-"Äh, mulle ei meeldi yldse see kui peab keset päeva matkama mööda mägesid"
- " Ära virise, vaata kui need s6nad meie va#!?!#eja k6rvu j6uavad"
-" Aga ikkagi, kuidas v6iks arvata, et keegi julgeks tulla, siia keset päiset päeva, ja veel m6elda meile vastu hakkamisest? Me oleme k6ige v6imsam armee tervel pudruplaneedil!!!!!!!!!!"
- "Jah see on imelik kyll, aga v6ibolla va#!?!#eja teab midagi mida meie ei tea."

Sealt edasi ma enam ei kuulnud, sest nende sosistavad hääled olid liiga kaugala joudnud. Ma ootasin kuni nad kadusid järgmise mäejalami taha, ja tulin siis oma peidukast välja otsustades samas olla märgatavalt ettevaatlikum tulevikus.


6 päev

Eile ei juhtunud midagi märkimisväärset, aga nyyd me oleme Mikega praktiliselt kypsisejumala lossi k6rval. Me oleme varjus u. kahe kiviviske kaugusel lossi myyrist, yhes koopas, mida väga mukavalt varjavad paar rosinap66sast. Kogu mulje on lootusetu, leebelt öeldes. Tohutu, parimate valvesysteemidega loss, mida valvavad tervad ryhmad hulle kypsiseid, lossist vasakul onorg kus oleks pidanud voolama suur piimaj6gi. Selle asemel on oru idapoolses otsas tohutu kivimyyr, mis arvatavasti hoidis k6ik piima sealpool myyri, niiet meie armsale kylale ja mujale ei jäänud piiskagi!!!!!
"Kuidas ma kyll sellega hakkama sain, et ma siia tulin..."
All olev org paistis nagu olevat täis sipelgaid, kuid uuesti vaadates sain ma aru, et see oli tohutu s6javägi neid hulle kypsiseid.
"Mida kyll teha?" lootusetu.

Järsku t6usis Mike lendu ja hakkas yhe väikse raja kohal lennates minema selle suure tammi poole, mööda oru serva.
Ma oleks talle hyydnud, et tulgu tagasi, kui ma poleks kartnud, et mind kuultakse ja meid m6lemaid v6etakse vangideks. Ma jooksin talle nii vaikselt kui suutsin järgi. Paar korda pidin varjuma rosinap66saste vahele ja Mike pudrupuude latvade taha, aga me j6udsime l6puks ikkagi tammi k6rvale, kuigi mul oli seda raske uskuda.

Seal istudes ja alla selle tohutu s6javäe poole vaatates m6tlesin ma terve 6htu kuidas neist jagu saada, aga l6puks kesköö paiku jäin ma siiski magama tyhja k6hu ja nukra meelega. Miks ma kyll pidin siia seiklusele tulema...


7 päev

Hommikul ärgates ma teadsin mis ma tegema pean, nagu mu väsinud aju oleks terve öö töötanud selle plaani nimel.
Ma äratasin yles Mikei ja hakkasin ronima mööda tammi harja selle keskkoha poole. Kui ma l6puks sinna j6udsin, sain aru, et ma ei suuda kunagi seda mööda alla ronida. Abi otsides vaatasin ma ringi ja nägin, nagu ma poleks teda kunagi enne näinud: Lendpiison Mike. Ma astusin ta juurde ja ytlesin talle mis ta tegema peab. Ma ei tea kuidas, aga ma sain aru, et ta sai must aru, ja ta on n6us seda tegema.

Ma läksin tammi ääre peale ja v6tsin yles yhe lapiku kivi, mida ma ennem olin näinud. Sekundimurdosa jooksul ma arvasin, et ma pillan selle kivi, sest kui Mike lendas yle minu ja ma kukkusin ta jalgadekylge seotud kandev6rgu sisse, kaotasin ma oma haarde kindluse. Sellele järgnes 50 meetrit peaaegu vabalangust, ma panin silmad kinni selle 6huvolu sees mis mulle näkku paiskus.
Saavutades orup6hjast umbas 60 meetrise k6rguse, lendas Mike sellele tammile hästi lähedale. Nii et ma sain seda vabalt puudutada. Ma hakkasin kohe seda tammi l6hkuma, oma lameda ja terava otsaga kiviga, mis asendas kirkat. Kui vett hakkas läbi nirisema, vahetasime kohta. Umbes kymnendat auku oli juba peaaegu v6imatu teha, mu käed olid nii väsinud, et ma vaevalt j6udsin oma kirkat t6sta. Aga tasapisi hakkas ka sellest august vesi läbi imbuma. Läbi nirisema.

"Natuke veel, ainult natuke veel" m6tlesin endamisi.

Sel silmapilgul märkasid meid all orus olevad kypsised. Kohe t6usis yleyldine häire. Nad kogunesid meie alla ja hakkasid meid oma odadega viskama. Yhe eriti suure kypsise visatud ota oleks läinud mulle pihta, kui mitte Mike poleksjärsult paremale lennanud. See oda tungis hoopis sellesse tammi, just täpselt sinna kust ma olin tammi l6hkunud. Odaots tungis läbi tammiseina ja kostus k6rvulukustav raksatus!!!!!!!!!!!!

Mike t6usis mind kandes järsult k6rgemale. Kui ma alla vaatasin sägin purunevat tammi, Piima mis myhises oma vanesse sängu, orgu mis oli täis kypsiste armeed.

Ma ei teadnud kas tunda neile kaasa v6i mitte. Uppumine on ju hirmus surm, aga samas nad pyydsid tappa tervat miu kyla.
"Ei ma ei tunne neile kaasa" otsustasin.
Mike laskis mu maha oru servale, natuke k6vema myrtsuga kui ma oleksin tahtnud, aga ma olin liiga väsinud, et selle yle kurta. Ja arvatavasti oli tema kaa.
"See läks napilt" ytles Mike.
"Jah läks kyll" ma vastasin, aga hetk hiljem ma peaaegu karjusin:
"Sina oskad rääkida?????????!!!!!!!!!!!!!!"
"Muidugi oskan"
Ma jäin magama, need viimased s6nad k6rvus kumisemas.

Seiklus, mis oleks olnud k6igi teiste 6udusunenägu... vähemalt minu kyla inimeste oma.


1 kuu hiljem.

K6ik on jälle nagu vanasti, piimaj6ed sulisevad ja pudrumägedel 6itsevad lilled. Noh muidugi nyyd tuntakse mind rohkem tänaval ära.

Kuigi ma tean, et kunagi tulevikus kogutakse uus kurjade kypsiste s6javägi kokku ja kunagi tuleb meil uuesti nendele vastu hakata, aga vähemalt momendil v6ime rahulikult ja 6nnelikult elada. Siis kui see aeg kätte j6uab läheb v6ibolla keegi teine missioonile, aga v6ibolla saan ma jälle sinna minna. Ennem olin ma vähemalt enda yle uhke, et ma sellega hakkama sain, jutustasin heameelega ka teistele oma seiklustest, aga nyyd mulle enam ei meeldi eriti see... tähelepanu, m6nikord sooviks et nad k6ik unustaksid, selle mis juhtus kunagi ammu, nagu mulle tundub...

Autori kommentaar »

Teavita ebasobivast sissekandest!