Teema: Järjejutud / Muu

Preili Ananas / Peatükk 4 (0)

Preili Ananas
PEATÜKK 4

Täna ongi see päev. Ma pean otsustama, kas ma tahan drake22 –ga kohtuda või mitte.
Juba hommikul vara hakkas Katie jaurama, et me peaksime poodlema enne kontserdi. Mina aga vaidlesin vastu, et pole mõtet teha väljaminekuid asjadele, mida me kord elus kanname:
„We should definitely go shopping, I´m need for some new clothes,“ tähistas Katie. Mina aga seepeale: „ I think you should slow down a bit becauseit´s too early for me to even think about wasting money on clothes that I´ll never intend to wear again.“ Katie on pahur: „Oh, stop it. We just have to look great because… it´s Adam Ryan!“, „Whatever,“ pomisesin , avasin lõpuks oma laptopi ja sukeldusin veebi. Enne, kui jõudsin sisse logida, küsis Katie mu enesetunde kohta: „ So… Where were you anyways? I didn´t see you all day and it was very weird,“ , „ I just had a busy day, plus I visited Mom.“ vastasin, „How was she feeling?“ tundis ta muret ja valetasin: „She was asleep, so… I just didn´t talk to her, okay?“
Ma pidin valetama, ma ei taha, et Katie peaks minu supis ujuma. Ma ei taha talle seda. Meie vestlusele järgnes vaikus. Katie ju teadis, kui palju ma oma ema armastasin. „Um, I´m konna make some coffee. You want some?“ pakkus ta viisakusest. „That would be heavenly right now, thanks,“ võttes pakkumise vastu.
Oodates oma kohvi, otsustasin oma julguse kokku võtta ja asi ära lahendada:
MissAnanas says (8:02) : drake?
…
drake22 says (8:05) : um, hi…
drake22 says (8:06) : I´m really sorry for yesterday. I should have known that it was too early for you..
drake22 says (8:06) : I just thought it´d have been great to meet you and talk to you in person
drake22 says (8:06) : I never meant to scare you off
Jälgides tema kiiret vastust ei suutnud ma uskuda, et tahaks mulle haiget teha.
MissAnanas says (8:07) : it´s okay i guess… i just… do not.. i cannot explain my feelings, i´m sorry as well
drake22 says (8:07): I know how you feel… but inside I hope you will change your mind…
…

MissAnanas says (8:15) : you know what, screw all of this…
MissAnanas says (8:15) : LET´S DO IT

…
drake22 says: (8:19) : Um, wow, uh… okay
drake22 says (8: 19) : 
drake22 says (8:20) : Let´s meet in the Caffeine at the Freedom Square. I´ll be wearing sunglasses
MissAnanas says (8:21) : Can we do this at 5pm?
drake22 says (8:21) : Yea, sure
…

Mida ma just tegin? Ma põhimõtteliselt kirjutasin oma surmaotsusele alla. Jälle peavalu, aga midagi ei saa teha.
Asi oli ametlik.
Ma kohtun drake22 – ga.


Mind tõi tagasi reaalsusesse Katie uudishimulik toon, mis küsis: „ And who are you chatting with?“. Võpatasin, sest olin ise veel nii hämmastunud oma teost. Sulgesin arvutiekraani, ajasin selja sirgu ja vastasin: „Nobody,“ , „ You know very well it is not,“ hakkas Katie puiklema ja ta näole tekkis irve, kiuslikul toonil jätkas ta: „ Is this a guy?“ , „Yes,“ ma pidin ju midagi ütlema. „Oh my loooorrrrddddddd! Is this konna be a date? Wait! When did this even happen?“ muutus ta ärevaks. Haarasin laualt värske kohvi ja põgenesin oma tuppa, jättes Katie teadmatusse. Uks sulgus, kõlas kergendusohe ja vajusin ukse ette istuli maha. Rüüpasin lonksu kohvi ja proovisin mõelda, mida ma oma eluga peale hakkan. Kas ma peaksin jätma maha kirja juhul, kui drake22 osutub pedofiiliks ja mu ära röövib? Miks kõik nii hirmus tundub? Olin nii närvis, et kaotasin ajataju. Pidin oma kohvi kurku tõmbama, kui mõistsin, et olen kooli hiljaks jäämas. Haarasin seljakoti ja viskasin sinna vahetusriided, millega pärast kohtumisele lähen. Kiire meik ja olingi uksest väljas. Imestan igapäev, miks ma olümpiale ei kandideeri.

Õhtupoole…

Kell oli 15.41, kui Katie saatis mulle meeldetuletuseks sõnumi, et me lähme õhtul kontserdile:

Katie: We´re supposed to go to the concert at 9 p.m. Where r u?
Carmen: I´ll be home at 7.30 p.m.
Katie: We were supposed to go shopping!
Carmen: I´m really sorry, but I´ve got stuff to do
It´s important
Katie: Whatever..
Lowkey hate u rn

Carmen: Luv u

Ma olin kontserdi täiesti ära unustanud. Kõige halvem sõber maailmas. Ma mõnikord tõesti vihkan ennast ja praegu oli see hetk.
Peale kooli vahetasin riided ja istusin trammi peale. Poole tee peal tramm peatus ja teatati, et peame väljuma. Aeg oli juba nii kaugel ja sain aru, et mul pole aega järgmist trammi ootama jääda. Niisiis kiirustasingi, et jõuda õigeks ajaks kohale.

Autori kommentaar »

Teavita ebasobivast sissekandest!