Investeerimis­konto

• Investeerimiskonto kasutamine võimaldab edasi lükata tulumaksu tasumist finantsvaralt teenitud kasult. Maksukohustus tekib siis, kui investeerimiskontolt välja makstud summa on suurem kui kontole sisse makstud summa.
• Tulumaksu tasumist saab edasi lükata, kui investeerimiskontol oleva raha eest ostetakse finantsvara. Finantsvara on defineeritud tulumaksuseaduses. Mis tahes muu vara ostmist investeerimiskonto vahendite eest loetakse investeerimiskonto väljamakseks.
• Investeerimiskonto on tavaline arvelduskonto, mis peab olema avatud Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või OECD liikmesriigis.
• Investeerimiskontost tuleb teavitada maksuametit. Selleks tuleb vastav konto tuludeklaratsioonis investeerimiskontona ära märkida. Arvelduskontost saab investeerimiskonto alles siis, kui maksuametit on sellest teavitatud. Igal aastal, kui investeerimiskontolt on tehtud sisse- või väljamakseid, peab need kajastama deklaratsioonil.
• Investeerimiskontona ei ole soovitatav kasutada arvelduskontot, millelt tehakse igapäevatehingud (kaardimaksed, ülekanded, e-arved jms), sest sellisel juhul tuleb kõik sellel toimunud sisse- ja väljamaksed deklareerida. Uue arvelduskonto saab avada pangakontoris.
• Investeerimiskontode arv ühe inimese kohta ei ole piiratud.

• Kasutusel on kaks süsteemi - tavaline süsteem ja investeerimiskonto süsteem - ning igaüks saab valida, millist süsteemi kasutada. Mõlemat süsteemi saab kasutada ka paralleelselt (nt finantsvaraga tehingute tegemisel saab tulumaksu tasumist edasi lükata ning nende väärtpaberitega, mis ei kvalifitseeru finantsvaraks, saab tehinguid teha tavalist süsteemi kasutades, makstes tulumaksu tulu tekkimisele järgneval aastal).

• Enam mitte. 31.12.2010 seisuga omatud väärtpabereid ja investeerimisriskiga elukindlustuslepinguid sai kanda investeerimiskonto süsteemi, kui investeerimiskonto võeti kasutusele 2011. aastal – vastasel juhul jäid need nn tavalisse süsteemi ning kuuluvad deklareerimisele ja maksustamisele tavapärasel viisil.

Alates 01.01.2011 on võimalik investeeringutelt (väärtpaberid, investeerimishoius, investeerimisriskiga elukindlustus) saadud tulu maksustamist edasi lükata, kasutades investeerimiskontot. Investeerimiskonto kasutamisest saab täpsemalt lugeda SIIT.

Enne 01.01.2011 soetatud väärtpaberitelt saadud kasu maksustamise edasi lükkamiseks sai nende väärtpaberite soetusmaksumuse deklareerida investeerimiskonto sissemaksena 2011. aasta eest esitatavas deklaratsioonis. Selle võimaluse kasutamiseks tuli väärtpaberikontoga seotud arvelduskonto deklareerida investeerimiskontona ja rakendada investeerimiskonto regulatsiooni alates investeerimiskonto kasutuselevõtmise hetkest.

• Enam mitte. 31.12.2010 seisuga omatud deklareeritud väärtpaberikahju sai kanda investeerimiskonto süsteemi, kui investeerimiskonto võeti kasutusele 2011. aastal – vastasel juhul jäi see nn tavalisse süsteemi.

• Investeerimiskonto sissemakse on igasugune investeerimiskontole kantud raha. Kui investeerimiskontona võetakse kasutusele arvelduskonto, millel juba on raha, loetakse sissemakseks ka see summa. Selline pangakonto jääk deklareeritakse investeerimiskonto esimese kandena.
• Finantsvaralt saadud tulu on sissemakse juhul, kui see on tulumaksuga maksustatud.
• Finantsvara ostu ja müügiga kaasnev otsene dokumentaalselt tõendatud kulu, käsitatakse investeerimiskonto sissemaksena, kui seda kulu ei ole tehtud sissemakse arvel.
• Kuni 31.12.2014 loetakse sissemakseks ka valuuta konverteerimist muul põhjusel kui finantsvara ostmiseks. Sellisel juhul deklareeritakse müüdud valuuta investeerimiskonto väljamaksena ning ostetud valuuta sissemaksena. Alates 01.01.2015 ei käsitleta investeerimiskontol valuuta ostmist ja müümist (konverteerimine) ei investeerimiskonto sisse- ega väljamaksena ning valuuta konverteerimist ei pea deklareerima.
• Sissemakse ei ole finantsvaralt saadud maksustamata tulu (vara võõrandamisest saadud tulu, investeerimiskontole makstav intress jne) ja raha, mis kanti investeerimiskontole isiku teiselt investeerimiskontolt.

• Investeerimiskonto väljamakse on investeerimiskontolt tehtud kanne/väljamakse, millega ei osteta finantsvara või ei kanta raha isiku teisele investeerimiskontole.
• Väljamakseks loetakse investeerimiskonto vahendite eest selliste väärtpaberite ostu, mis ei vasta ülalmainitud finantsvara mõistele (näiteks pensioni III sammas, avalikult mittepakutavad aktsiad jne).
• Kui väärtpaberikontoga seotud konto on investeerimiskonto, siis loetakse sellelt kinni peetud väärtpaberikonto kuuhooldustasu investeerimiskonto väljamakseks.
• Kuni 31.12.2014 loetakse väljamakseks ka valuuta konverteerimist muul põhjusel kui vahetult finantsvara ostmiseks. Sellisel juhul deklareeritakse müüdud valuuta investeerimiskonto väljamaksena ning ostetud valuuta sissemaksena. Alates 01.01.2015 ei käsitleta investeerimiskontol valuuta ostmist ja müümist (konverteerimine) ei investeerimiskonto sisse- ega väljamaksena ning valuuta konverteerimist ei pea deklareerima.
• Investeerimiskontot omades tasub meeles pidada, et tegemist on tavalise arvelduskontoga. Seega peetakse vajadusel sellelt kontolt raha kinni ka tekkinud võlgade katmiseks. Näiteks laenu korral, kui konto omanik on laenusaaja või kaastaotleja, võidakse võlgnevuse tekkimisel, (kui laenulepingu tingimustes on lubatud raha olemasolu kontrollida kõikidelt arvelduskontodelt) vajalik summa kinni pidada ka investeerimiskontolt. Sellisel juhul on tegemist väljamaksega, mis võib endaga kaasa tuua tulumaksukohustuse.
• Investeerimiskontolt tehtud n-ö igapäevapanganduse tehinguid (makseid, otse- ja püsikorralduslepingute alusel tehtavaid kandeid, pangakaartide tasude debiteerimist, kaardimakseid jms) loetakse väljamakseteks.

• Investeerimiskonto süsteemis on võimalik sõlmida ka investeerimisriskiga elukindlustuslepingud, kuid tasub hoolega läbi mõelda, kas see on mõistlik. Näiteks on Koolifondi korral väljamakse saajaks kolmas isik, mistõttu võib tekkida topeltmaksustamise oht!
• Investeerimiskonto süsteemis on võimalik avada ka investeerimishoiuseid.

• Kuna III samba pensionifondid ei ole tulumaksuseaduse mõistes finantsvara, siis käsitletakse makseid III sambasse investeerimiskonto puhul väljamaksetena. Kui väärtpaberikontol, kus on ka finantsvarana käsitletavaid väärtpaberid, soovitakse hoida ja juurde osta vabatahtliku pensionifondi osakuid, on mõistlik enne ostmist kanda investeerimiskontole summa, mis plaanitakse paigutada kolmanda samba fondi (sisse- ja väljamakse on sellisel juhul võrdsed). Maksudeklaratsioonide lihtsana hoidmiseks on siiski mõistlikum teha finantsvaraga tehinguid eraldi arveldus- ja väärtpaberikontol.

• Investeerimiskontolt sõlmitud tähtajaline- ja kogumishoius kajastatakse investeerimiskonto raportis tehinguna finantsvarana.
• Investeerimishoius on finantsvarana ning seega saab seda avada ka investeerimiskonto süsteemis.

• Investeerimiskontol võib hoida ja tehinguid teha mis tahes valuutaga. Valuuta konverteerimine investeerimiskontol on lubatud vahetult enne finantsvara soetamist ning ainult selle finantsvara soetamiseks vajalikus ulatuses. Investeerimiskonto kasutamine valuuta konverteerimistelt tulu teenimise eesmärgil ei ole lubatud.
• Kuni 31.12.2014 loetakse valuuta konverteerimist muul põhjusel kui finantsvara ostmiseks väljamakseks. Sellisel juhul deklareeritakse müüdud valuuta investeerimiskonto väljamaksena ning ostetud valuuta sissemaksena. Alates 01.01.2015 ei käsitleta investeerimiskontol valuuta ostmist ja müümist (konverteerimine) ei investeerimiskonto sisse- ega väljamaksena ning valuuta konverteerimist ei pea deklareerima.

• Kehtib üldreegel, et tulumaksu tasumist saab edasi lükata, kui finantsvara omandatakse investeerimiskontol oleva raha eest. Tulumaksuseadus näeb aga ette ka erandid, mis lubavad investeerimiskonto süsteemi liita ka sellist finantsvara, mis ei ole soetatud investeerimiskontol oleva raha eest.
• Kuni 31.12.2014 on sellisteks eranditeks vaid kinke teel ja pärandina soetatud finantsvara. See tähendab, et pärandina või kinke teel saadud finantsvaralt saadud tulult tekkiva tulumaksukohustuse edasilükkamiseks tuleb nimetatud finantsvara soetamismaksumus deklareerida tuludeklaratsioonis investeerimiskonto sissemaksena.
• Alates 01.01.2015 kehtib erand kõikidele pärandi ja kinkega sarnastele olukordadele. Investeerimiskonto sissemaksena on võimalik deklareerida ka tulu finantsvaralt, mida ei saanud tehingu sisu tõttu soetada raha eest, nt finantsvara omandamine likvideerimisjaotisena, osalusoptsiooniga vmt. Erand ei laiene olukordadele, kus tehingu sisust tulenevalt on maksumaksjal võimalik finantsvara eest rahaga tasuda, kuid ta otsustab teisiti.

• Investeerimiskonto kasutamise korral maksustatakse summa, mille võrra väljamaksed ületavad sellele kontole tehtud sissemakseid. Tehingutasud, komisjonitasud jm tehinguga otseselt seostatavad kulud on sissemaksed, väärtpaberikonto kuuhooldustasu aga väljamakse. Investeerimiskonto kasutaja deklareerib tuludeklaratsioonis kõikidele investeerimiskontodele tehtud sissemaksed ja nendelt tehtud väljamaksed ajalises järjekorras ning arvutab tehingu kohta välja ka sissemakse jäägi. Kuni sissemaksed ületavad väljamakseid, maksukohustust ei teki, küll aga tuleb sisse- ja väljamaksed deklareerida!
• Tehingud tuleb näidata eraldi kannetena nende toimumise ajalises järjekorras.
• Tehingute tegemisel eurost erinevas valuutas tuleb arvestada, et deklaratsioonivormil peavad sisse- ning väljamaksed olema kajastatud eurodes. Eurost erinevas valuutas tehtud sisse- ning väljamaksed tuleb deklaratsioonil ümber arvestada eurodesse vastava valuuta investeerimiskontolt ostmise või müümise Euroopa Keskpanga päeva-kursiga.
• Investeerimiskonto süsteemi kasutades tuleb deklareerida toimunud sisse- või väljamaksed. Kui tehinguid ei ole toimunud, tuleb deklareerida investeerimiskonto number ning eelmisest perioodist edasi kantav summa.
• Investeerimiskonto tehingute deklareerimise lihtsustamiseks soovitame kasutada Swedbanki investeerimiskonto raportit , mis aitab teha kokkuvõtte investeerimiskontol tehtud tehingutest. Raporti andmed saab saata deklaratsioonile elektrooniliselt. Raporti andmeid saab saata tuludeklaratsioonile ainult üks kord, deklaratsioonide esitamise perioodil 15.02-31.03.

• Investeerimiskonto raporti andmeid saab saata tuludeklaratsioonile üks kord (seejärel muutub andmete saatmise nupp mitteaktiivseks). Raportit saab edastada deklaratsioonile ainult deklaratsioonide esitamise perioodil 15.02-31.03.
• Investeerimiskonto raporti saatmise järgselt muutub nupp mitteaktiivseks ning kuvatakse kirje „andmed saadetud xx kuupäeval“. Andmete ilmumine maksuameti keskkonda võib võtta aega, olenevalt maksuameti serverite koormusest kuni ühe tööpäeva.
• Kui deklaratsioonile kantud investeerimiskonto tehingute andmetes on vaja teha parandusi, saab parandused teha deklaratsioonivormil.

• Investeerimiskontot saab mis tahes ajal sulgeda (ka aasta keskel). Investeerimiskonto sulgemiseks loetakse:
  
  • investeerimiskontona kasutatava arvelduskonto sulgemist;
  • deklaratiivset sulgemist – klient kasutab arvelduskontot edasi, kuid ei soovi seda enam kasutada investeerimiskontona;
  • investeerimiskontot kasutanud isiku surma, sest see võrdsustatakse kõigi tema investeerimiskontode sulgemisega.
• Investeerimiskonto sulgemisel tuleb arvestada maksukohustuse tekkimise võimalusega. Kui nt ühe konto sulgemise ajal on olemas ka teine investeerimiskonto ja soovitakse maksustamiskohustust edasi lükata, tuleb suletaval kontol olev rahaline jääk kanda teisele investeerimiskontole. Vastasel korral deklareeritakse kontol sulgemise ajal olev jääk väljamaksena.
• Viimase investeerimiskonto sulgemise ajal olemasolev finantsvara, mis on ostetud investeerimiskontol olevate vahendite eest, tuleb viia n-ö tavalisse maksusüsteemi. Selleks deklareeritakse finantsvara soetusmaksumus investeerimiskonto sulgemise päeval väljamaksena.

• Arvelduskontost saab investeerimiskonto alles siis, kui sellest on teavitatud maksuametit.
• Kontole on võimalik lisada nimi või meelespea internetipangas, minnes erakliendi avalehele ja klikkides teema „Minu kontaktid ja seaded” all linki „Kontod”.

• Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis (EEA) või OECD liikmesriigis avalikult pakutav väärtpaber.
• EEA või OECD riigi börsil või alternatiivturul kauplemisele võetud väärtpaber.
• EEA või OECD riigis asutatud investeerimisfondi aktsia või osak.
• EEA või OECD riigis asuvas pangas avatud investeerimishoius.
• EEA või OECD riigis asuva kindlustusseltsiga sõlmitud investeerimisriskiga elukindlustusleping.
• Tuletisinstrument, mille vastaspooleks on EEA või OECD riigi finantsasutus.
• EEA või OECD riigi residendi poolt emiteeritud lühiajaline võlaväärtpaber.
• EEA või OECD riigis asuva panga poolt makstud investeerimiskonto intress.
• Väljaspool EEA või OECD riike kaubeldav väärtpaber või investeerimisfondi osak/aktsia üksnes juhul, kui vastava väärtpaberituru või fondivalitseja üle teostatakse järelevalvet ning väärtpaber või investeerimisfondi osak/aktsia ostetakse EEA või OECD riigis asuva finantsasutuse kaudu.
• Finantsvara täpsemad nõuded on kirjas tulumaksuseaduses!