Jää kestma, Kalevite kange rahvas,
ja seisa kaljuna, me kodumaa!
Ei vaibund kannatustes sinu vahvus,
end läbi sajanditest murdsid sa,
ja tõusid hõimurahva õitsvaks maaks,
et päikene su päevadesse paista saaks!

Jääd rõõmus, katsumustes ikka pühaks,
me kallis muistne sünnimaa!
Mis tormid iganes su üle mühaks,
ei sind need maha murda iial saa:
meis põleb kustumatult võitlus teel
me vapper vaim ja kohkumatu mehemeel!