Nunn lennujaamas (1)

Nunn istus lennujaamas ja ootas oma lendu Londonisse. Äkki märkas ta nurgas automaatkaalu, millel oli kiri, et see ennustab ka tulevikku. Kuna aega veel oli, otsustas nunn asja uurida. Ta pani raha sisse ja astus kaalule. Hetke pärast väljastas automaat paberi, kuhu oli kirjutatud:

“Te olete nunn, kaalute 63 kilo ja lendate Londonisse.”

Nunn istus tagasi ja mõtles, et kindlasti annab automaat kõigile samasuguse paberi. Kuid mida rohkem ta sellele mõtles, seda rohkem hakkas teda piinama uudishimu, ja ta läks uuesti kaalu peale. Nüüd oli paberile kirjutatud:

“Te olete nunn, kaalute 63 kilo, lendate Londonisse ja mängite viiulit.”

“No see on küll täielik jama!” mõtles nunn. “Ma ei ole elu sees viiulit mänginud!”

Vaevalt sai ta seda mõelda, kui tema kõrval võttis istet viiulikastiga kauboi. Nunn võttis endale aru andmata kastist viiuli ja mängis väga ilusasti ühe väga ilusa loo.

“See on uskumatu!” mõtles nunn pärast seda, kui oli viiuli kasti tagasi pannud. “Ma pean veel proovima!”

Ja ta astus uuesti kaalule. Seekord ütles paber:

“Te olete nunn, kaalute 63 kilo, lendate Londonisse ja lasete kohe kõhutuult.”

“Võimatu!” mõtles nunn. “Ma ei ole seda eladeski avalikus kohas teinud!”

Ent kui ta kaalult maha astus, libastus ta ja tasakaalu hoidmiseks vingerdades pääseski kõhutuul kogemata valla.

“Ma ei suuda seda uskuda!” mõtles nunn ja otsustas, et proovib veel viimast korda. Ta pani raha sisse, astus kaalule ja sai paberi:

“Te olete nunn, kaalute 63 kilo, aga niikaua, kui te siin viiulit kääksutasite ja peeretasite, lendas Londoni lennuk minema!”