"Why Me" ( Pooleli, pole aega kahjuks jätkata : ( . )

postitas: Kiticat - 22.11.2009, 2009-11-22 19:09, loetud: 792x

Tere siis teile!Et jah...minu elu pole kerge olnud.Kõigepealt varjupaigas,uue omani.ku juures jälle uue omani.ku juures,hulgun ringi,taas varjupaigas,lõpuks ometi kodus.Ma pole ju veel ennast tutvustandki.Mina olen Coco.Olen väike kutsikas ja elasin varjupaigas.Räägin teile oma elust ja seklustest,hirmudest ja läbielamistest.Alustan siis....

1.Peatükk.Uus elu.

Koerad hauguvad ja niutsuvad.Täna on külastuspäev.Inimesed tulevad ja võtavad endale kutsika.Suuri koeri enam ei võeta.Keegi sammub minu puuri poole ja seisatab seal.Äkki kuulen teda ütlevalt.:"Emme ma tahan seda kutsut!!" Talle vastab veel üks hääl."Oled sa kindel?Hästi,me võtame selle kutsika." Varjupaigamees sammub mu puuri poole ja tõstab mu õhku.Kuulen teda lausuvat:"Noh väikemees,nüüd saad endale kodu." Kodu.Mis asi on kodu?Sellele küsimusele sain peagi vastuse.Jõudsime mingi valge maja juurde.Väike tüdruk võtab mu sülle ja tassib tuppa.Mulle pannakse maha veekauss ja krõbinad.Hakkasin pikemalt mõtlemata sööma.Äkitselt kõlab kõva tirin.Jooksen niutsudes laua alla.Tüdruk rahustab mind ja võtab mu sülle.Ta näitab mind mingile tüdrukule.Sain aru,et selle tüdruku nimi on Liis.Kuulen kuidas Liis ütleb:"Mis ta nimi on?" "Coco!" Kuulen tüdrukut ütlevat.Nii et mu nimi on siis Coco.

2.Peatükk.Kodu.

"Coco!Coco tule siia!" Juba lippasingi Beriti juurde.Hakkasime mängima.Kuulsin kuidas Liis üle aia hüüdis: "Berit tule!Lähme onni!" "Kas ma võin Coco ka kaasa võtta?" "Muidugi!Tarmo tuleb ka."Berit võttis mu sülle ja me läksime Liisiga kaasa.Jõudsime põllule ühe puu juurde.Seal otsas oligi on.Tarmo oli juba seal."Tsauki!Tulge siia üles!" "Kohe!" hüüdis Liis.Liis ronis juba sinna,kuid küsis siis: "Berit?Kas sa ei tulegi?" "Ma ei tea...Coco on ka ju." "Ah unusta Coco!" ütles Tarmo."Ei unusta vot!" vaidles mu perenaine vastu.Selle vaidluse lõpetasin mina oma haugatusega.Siis ütles Liis:"Tarmo!Kuidas sa võid niimoodi rääkida?" "Vot võin!Koguaeg see Coco ja Coco.Sõbrad unustatakse üldse ära!" ütles Tarmo ja jooksis ära."Ma lähen ka." ütles Liis.Nägin kuidas mööda Beriti põske voolas pisar.Ma ei saanud enam millestki aru.Äkitselt ta ütles mulle:"Kallis Coco.Ma ei tea mida ma nüüd tegema peaks.Ma ei oska valida kas sina või sõbrad." Vaatasin talle oma kurbade silmadega otsa.Siis ütles ta: "Mine koju." Vaatasin teda imestunult."MINE KOJU!" karjus ta.Läksingi siis koju.Ema veel imestas,et ma üksi olen.Heitsin elutuppa oma asemele pikal.Mõne aja pärast helises telefon.Isa võttis vastu:"Hallo?........Tere.Jah olen küll. .............Mida???Mis asja??.......Eieei mu jumal!" Mis juhtus kallis?" küsis ema.Isa pani toru ära ja ütles kallis mul on sulle halb uudis.Just samal ajal tuli telekast üks kohutav asi.

3.Peatükk.Õnnetus.

Telekast: Täna juhtus Põltsamaal autoteel suur õnnetus.Veoauto sõitis otsa tüdrukule.Tüdruk oli umbes 7 aastane,lühikeste pruunide juustega,pruunide silmade ja valge kleidiga.Laps sai raskelt vigastada ja viidi Põltsamaa haiglasse.Kõik,kes tunnevad tüdrukut,palun helistada numbril 110."See..see..s-e-e o-o-o-n-n j-u- B-e-r-i-t!" kokutas ema."Ma lähen helistan 110,võta Coco ja istu autosse!" ütles isa emale ja jooksis telefoni juurde.Nad jõudsid haiglasse ja küsisid:"Kas siin on 1 tüdruk,kes elas läbi raske õnnetuse?" Nad said jaatava vastuse.Õde juhatas nad Beriti palatisse."Kallis Berit!" nuttis ema."Kas ta jääb ikka ellu?" küsis isa."Seda on raske öelda." vastas doktor."Ma arvan,et ta jääb siiski ellu."Arst palus neil palatist lahkuda.Pärast mitut tundi kutsuti nad tagasi.Berit ärkas."Emme." ütles ta."Berit.Kuidas sa end tunned?"küsis ema. "Hästi." vastas tüdruk."Kuidas see juhtus?" küsis ema läbi pisarate."Ma läksin Tarmoga tülli,käskisin Cocol koju minna.Ise jäin puu juurde istuma.Kui minema hakkasin,ei pannud ma enda poole kihutavat veoautot tähele.Käis pauk ja kõik." "Oh jumal küll Berit!" Mõne päeva pärast lasti Berit koju.Kodus vabandas Berit Coco ees."Berit me lähme issiga korraks ära.Jää sina Coco-ga koju." "Olgu." ütles Berit ja läks Coco-ga aeda.Mängisime kulli.Jooksin Beritile järgi."Beriit!" hüüdis Liis aia tagant."Tsauki!Tule sisse!" "Mis te teete?" "Mängime kulli.Tule ka!Sina oled!" Keegi ei saanud mind kätte.Kuulsin kuidas Liis ütles Beritile:"Ära pahanda,aga Tarmole Coco ei meeldi." "Miks siis?" küsis Berit. "Ta on armukade." vastas Liis.Armukade misasja?Kelle peale?Minu peale või."Armukade?" küsis Berit."Jahh!Sa meeldid talle." "Misasja?" "Berit,me oleme kodus!" "Okei mine nüüd,tsau Liis!" "Tsau!" "Kus te käisite?" küsis Berit vanemate käest."Berit me peame sulle midagi rääkima." ütles isa.

4.Peatükk.Uudis.

"Mida siis?" küsis Berit."Sa saad õe." ütles ema."Saan või?" oli Berit üllatunud.Mis asja?Õe?Mis asi see veel on?Mu pea oli küsimusi täis.Berit võttis mu sülle ja viis oma tuppa."Oh, Coco.Ma loodan, et beebi pärast ei pea sind ära andma." Mida?Ära andma?Ma ju alles tulin?Berit jättis mu tuppa."Ema?" alustas Berit."Jah." vastas ema."Kui beebi sünnib, siis kas me peame Coco ära andma?" küsis Berit."See sõltub paljudest asjadest.Ära sina sellega oma pead vaeva." ütles ema ja hakkas süüa tegema.Berit lasi mu toast välja.Hakkasin oma palli otsima.Ma ei saanudki aru, kui ma juba õues olin.Pall, pall.Kus sa oled?Hmm..kui mina oleksin pall, siis kuhu ma end peidaksin?Ahaa, siin sa oled.. näh ei ole ka.Äkki kuulsin ming tilinat.Nägin aia taga Tarmot.Seda sama Tarmot, kes minu peale armukade on.Haugatasin.Tarmo karjus."Jää vait loll koer!" Ah, et mina olen loll?Ma oleks talle ääre pealt kallale läinud.Õnneks tuli Berit."Mida sa siin karjusid?" küsis ta."Eeeii midagi." valetas Tarmo."Miks sa üldse tulid?" küsis Berit."Ehhh, tahtsin sind rattaga sõitma kutsuda.." vastas poiss."Oki, ma küsin kohe." vastas Berit ja jooksis tuppa."Võiin!" hüüdis Berit ja tõi oma ratta garaažist välja.Aga mina?Haugatasin korraks."Muidugi Coco.Ma panen sinu korvi.Niimoodi." ütles Berit ja tõstis mu rattakorvi.Tarmole see vist ei meeldinud."Kuhu me siis sõidame?" küsis Berit."Ma tahan sulle ühte ilusat kohta näidata." ütles Tarmo."Olgu.On see kaugel?" küsis Berit."Mitte väga." vastas Tarmo.

Jätkub.

Märksõnad: Järjejutt