Living like in a dream #9

postitas: StarLover - 13.06.2009, 2009-06-13 23:49, loetud: 859x

Eelmises:"Appi kui feigid tüdrukud."ütlesin ja viisin kausi tagasi."Oeh,aitähh." ütlesid nad mulle,ma saatsin neid koduukseni,et kaitsta neid kui järgmine kisav fänn mõtleb neid jahtima tulla.Läksin koju,ei saanud enam und...mõtled keerlesi Nicki ümber...

...kuna mul und ei tulnud,siis läksin jalutama.Tegin Tartule tuure peale, uurisin mis ma uurisin,aga varsti polnud enam kohti,mida avastada.Keegi pani oma käed mu silmadele,karjatsin suhteliselt kõvasti.Kuna mul oli MP3 kõige valjema peal. "Sa jääd kurdiks niimoodi." ütles hääl.Keerasin ümber,ohkasin kergendusest välja,see oli Nick.Kallistasin teda ma arvasin et mingi perv tahtis mind ära tõmmata."Ma ehmatasin." ütlesin talle. "See mu põhimõte oligi." ütles ta mulle."See õnnestus." ütlesin talle ja me naersime."Läheks kodupoole?" ütles ta mulle."Olingi sinnapoole teel." ütlesin maha vaadates."Lähme siis." ütles ta mulle ümbert kinni võttes.Naeratasin talle , ta vastas mulle samaga."Minu või sinu poole?" küsis ta minult."Sinu," andsin lühivastuse."ma pole seal varem käinud."jätkasin oma lauset. "Sa oled õnnistatud sellega." ütles ta mulle."Pff,valetaja." sõnasin naerdes. Kohale jõudes tegi Nick mulle värava lahti,"Olge lahke preili." ütles ta mulle. "See hellitad mu nii ära," sõnasin talle sügavalt silma vaadates."See mu põhimõte." ütles ta mulle juba eelnevalt kuuldud lauset.Ta tegi mulle ka ukse lahti. Uksepeale jooksis meile vastu Joe. "Hei!" hüüdis ta ülimalt kõva häälega. "Kes tuli?" karjus Kevin teisest toast . "Meie!" kisasin sest ma teadsin mida Kevin ütleb."Tere tulemast Meie." hüüdis ta veel,ma ennustasin ette et ta seda ütleb. "Ma arvasingi et ta seda ütleb." ütlesin ma kosse jalast võttes.Vau,seal oli nii kena ja kodune. "Ma kolin sisse." ütlesin poistele."Lase käia." naeris Joe. "Must huumori soon on sul."ütlesin talle. "Haha," tegi ta feik naeru ja võttis mu järsu liigutusega õlale."Mida sa teed?!?!?!?!" kisasin üle toa,Nick jooksis meile järgi."Siis näed preili Joesulonniimusthuumorisoon." ütles ta mulle kavalat naeru tehes. "Palun ära tee!" kisasin,seda kuulis ka Kevin kes järgi jooksma hakkas.Jõudsime rõdule.Joe sirutas käed välja, oma õnnetuseks nägin ma rõdu all suurtsuurt basseini."Sa kukud sinna igahetk." ütles ta mulle,just siis jõudis Nick rõdule ja kisas : "Joe,ei ära tee!"."Miks?" küsis ta Nickile otsa vaadates."Tal on telefon ja MP3 taskus,ta võib saada surmavalt elektrit." Joe muutus tõsiseks."Ma ei saa käsi tagasi tõmmata,käed on liiga nõrgad et liigutada,ta kukub kohe sisse." ütles Joe tõsiselt.Kevin jooksis rõdule,nähes olukorda ja sellest aru saades käskis ta Nicki :"Võta ta asjad taskust välja,et ta saaks ohutult basseini kukkuda." Nick tegi nagu kästud,mina aga hoidsin kümne küünega ülitugevalt Joest kinni.Ma ei tahtnud jälle ka märjaks saada.Pigistasin silmad kinni ja juba ma lendasin.Tundsin kuidas selg tugevast plärtsatusest pisut tunda andis. Joe naeris! See ei olnud sugugi naljakas. Tuppa tagasi astudes ootas Nick mind suure rätikuga ja näitas mulle vannituba,kus ma saaksin end korda teha.Tegin korda hakkasin väljuma,ukse taga seisis Joe, ma ehmatasin,ta oli viimane inimene keda ma näha tahtsin.Omale aru andmata andsin ühe kõrvakiilu ja kisasin : "Kas sa mõtled ka mida sa teed?Järgmine kord palun riski enda,mitte minu eluga." Nägin et Kevin oli ka kohale jõudnud vaatasin ja siis ütlesin : "Ja mida sina veel vahid?"kõndisin alla,võtsin oma asjad,panin tossud jalga ja jalutasin minema,kuulsin veel kuidas poisid ütlesid : "Keidy.." ma ei kuulanud rohkem,tõmbasin ukse pauguga kinni.Nick tõmbas jalanõud jalga ja jooksis järgi.Ta hakkas mu käest haarama kuid enne ma jõudsin öelda : "Ära tee,lase mul minna enne kui ma midagi teen või ütlen,mida ma hiljem kahetsen." ja kõndisin edasi. Jätsin Nicki sinna seisma.Astusin tuppa tagasi vaatamata.Nick ootas kuni ma tuppa astun ja siis läks koju,pea maas.Ta polnud mind varem nii solvununa näinud.Tõmbasin maja ukse pauguga kinni.Enne kui Nick oma tuppa jõudis möödus ta Joest ja ütles kõva häälega : "Pead sa alati nii lapsik olema?!?!? Me teame et sa oled peast veidi hull,aga selleks ei ole vaja kohe teiste elu ohtu seada." lõpetas ja läks siis oma tuppa,tõmbas enda järelt ukse pauguga kinni.Ta ei suutnud enam,ta tuli mu ukse taha ja pani käe suule,et ma midagi ei ütleks,ehmusin pisut."Ära ütle midagi,lihtsalt kuula."noogutasin aeglaselt ja suurte silmadega."Ära karda,ma ei tee sulle viga." ütles ta ja võttis käe aeglaselt suu pealt ära.Huuled olid tumeroosad kuna tema pehme käsi oli nii tulikuum.Ta pani oma käe mu põsele."Tule." ütles ta mulle kätt ulatades.Lükkasin kossid jalga ja panin oma käe õrnalt tema käe peale. "Lähme." ütlesin talle,kuigi ma isegi ei teadnud kuhu.Ta võttis ka mu teise käe ja ütles siis : "Nii pehmed käed." punastasin ja naeratasin .Jalutasime kuskile,siis pöördusime nende maja juurde,"Ma ei taha..." ütlesin talle kohe kätt ära tõmmates. "Me ei lähe sisse,lähme ja võtame lihtsalt auto." ütles ta mulle kätt tagasi haarates.Järgnesin talle.Ta tegi garaaži ukse lahti,võttis auto,tegi puldiga väravad lahti sõitis autoga garaazist välja.Ma lihtsalt seisin seal,ta astus uksest välja ja hüüdis : "Keidy,tuled ka juba?" ärkasin mõtetest. "Oih,ups." ütlesin ja liikusin kiire sammuga auto poole , Nick tegi ukse mulle lahti ja astus siis ise sisse."Kuhu me läheme?" küsisin siis. "Mul on ühes kohas pisike maja võinii,see sai soetatud,kui me käisime Eestis tuuril ja me ei tahtnud hotelli." vastas ta mulle. "Sinna siis?" küsisin lollaka küsimuse. "Jah," ütles Nick naerdes. Oli juba õhtu ja pime,ja hakkas veel sadama ka . "See veel puudus." ütles Nick. "Mulle meeldib vihm." ütlesin talle.Ta vaatas mind imelikul ja küsis siis : "Miks?" "Mina ei tea,ma lihtsalt eelistan vihma,päikesele."Selle peale Nick raputas õrnalt pead ja naeratas. sõnasin aknast välja vaadates. "Imelik." ütles ta mulle."Jah, nii on lihtsalt." ütlesin veel.Me rääkisime veel paljudest asjadest.Kui järsku hüppas mingi suvaline loom teepeale ette."Nick!" kisasin ehmatusest.Ta pidurdas järsult,õnneks ei olnud seal kraave ja postist pöörasime napilt mööda. Lõin pea ära.Nick jäi õnneks terveks . "Jäid terveks ?" küsis ta minult samal ajal vigastusi minult otsides "Jah,väike muhk tekib võib olla pähe aga ise?" küsisin teda üle vaadates."Jah, olen,aga palun pane turvavöö kinni." ütles ta mulle,ma alles nüüd panin tähele,et mul seda peal ei olnud."Vabandust." ütlesin tasaselt, "Pole midagi,ma lihtsalt muretsen su turvalisuse pärast." ütles ta oma käe mu põsele asetades.Naeratasin ja vaatasin talle silma.Sõitsime edasi.Lõpuks jõudsime kohale,astusin aeglaselt autost välja,maja oli hämmastavalt kena ja kodune."Tule edasi." ütles Nick,kes oli juba maja ukse juurde jõudnud.Ta tegi õhinaga ukse lahti.Mitte midagi polnud ülepaisutatud ja staarilik,kõik oli nii normaalne,nagu täiesti tavaline eestlaste elamu ja see oli metsa sees."Miks metsa sees?" küsisin siis. "Et hoiduda selle eest mis sinu maja ees juhtus." ütles ta naeratades."Okei,"ütlesin naerdes.Vihm oli järgi jäänud, istusime rõdule,kus oli õnneks katus,ja toolid olid kuivad,põrandal olid mingid juhtmed ja mul oli toidutaldrik käes.Komistasin sellele otsa ja taldrik kukkus samuti käest,"Uuuh!"kisasin ja kõlas potsatus. Nick jooksis ülesse,aitas mind püsti ja vaatas mu põlve,see läks siniseks ja valus oli.Ta tõstis mu diivanile.Jooksis alla ja tegi rätiku külma veega märjaks,tuli ülesse tagasi ja sidus selle ümber jala."See peaks aitama." ütles ta ja naeratas,tema toel oli ka võimalik mul rõdule minna.Ma vajusin mõttesse."Millest mõtled?" küsis Nick."Seda,et äkki ma reageerisin Joe asja puhul üle." ütlesin ma maha vaadates, "Sa ei reageerinud üle,ma arvan et ta oleks samamoodi käitunud inimesega,kes ta peaaegu tapnud oleks." sõnas ta mulle sügavalt silma vaadates. "Usun." ütlesin samuti talle silma vaadates."Ma olen unine,läheks magama?" küsis ta. "Sama siin,lähme" sirutasin käed välja ja Nick aitas mu püsti,võttis koguni sülle."Ma magan diivanil,sa maga voodis." ütles ta mulle. "Ei," ütlesin talle. "Ei?" küsis ta."Sina tuled minu juurde." ütlesin talle silma vaadates ja naeratades.Selle peale ta nägu venis laiale naerule ja ütles : "Okei," ja tõmbas mu rajalt maha,ta võttis mu sülle ja me läksime magama.Kuna meil hakkas jahe,pugesime teineteisele kaissu.Poole soojem oli.
********************Samal ajal Tartus***********************
Joe kurdab Kevinile : "Ma tõesti ei tahtnud tema elu ohtu seada."
"Ma tean,sa pole selline." ütles Kevin.
"Lähme nüüd magama,ma olen unine,homme räägid Keidyga asjad selgeks,aga kus Nick üldse on?" vuristas Kevin ette
"Lähme jah,ma ei tea,küllap Keidy juures,ta pmst elab seal." ütles Joe ja hakkas oma toa poole liikuma.
"Küllap jah." ütles Kevin samuti oma toa poole liikudes.
"Head ööd." ütlesid vennad samal ajal.

Märksõnad: pahandused  kevin  nick  keidy  joe  järjejutt  laavstoori