Living like in a dream #6

postitas: StarLover - 13.06.2009, 2009-06-13 23:46, loetud: 626x

Eelmises osas eekord tõmbas ta mind veel aeglasemalt endale lähemale.Lõpuks leidsin end tema kaisust, soe oli. Lõpuks ta tegi midagi,millest ma olin terve igavik unistanud. Nimelt nüüd ta lõpuks...

vaatas mulle silma ja tuli oma näoga mulle lähemale, sees oli juba hullem torm,süda tahtis välja lennata.Torm vaibus, kui lõpuks ta lihtsalt suudles mind.Pea käis ringi,olin õnnest hullunud ja siis kui ma maapeale tagasi jõudsin,miski minu sees tahtis temast lahti rebida,aga miski minu sees seda ei lubanud. Lõpuks ta lasi ise lahti.Ta punastas hullemat moodi nagu ta oleks seda kahetsenud.Aga ta ütles mulle,et see oli tema parim tegu elus ma olin seal seisin rabatult. Mulle ei jõudnud kohale,mis juhtus.Päris raske oli asjaga kohaneda.Ja siis ta küsis kas ma välja saaks.Muidugi olin ma otsekohe nõus. Mul oli vaja maha jahtuda.Liikusime lõunaka poole.Läksime sisse ja võtsime redbulli.Istusime uisuvälja lähedal ja lihtsalt rääkisime juttu.Alguses istusime niisama.Pärast istusime teineteise kaisus sest uisuväljalt õhkas jahedust ja meil hakkas jahe. Me käisime ka söömas.Mul jooksis koguaeg üks ja seesama hetk peast läbi. Ma ei saanud mõtteid sellelt ära. Nii raske oli sellega kohaneda.Kõik oli nii segane pea oli sassis nagu täis oleksin.Lõpuks liikusime kodupoole.Mul kohvi,temal tee käes jalutasime.Rääkisime homsest päevast. Lõpuks olime koduväravas.Kallistasime veel ja läksime oma kodudesse.Käisin veel pesemas ja vahetasin riided ning läksin magama.Hommikul ärkasin suure lärmi peale mis kostus alt korruselt. Ma olin unustanud öösel ukse lukustamata ja köögist vahtisid vastu kolm armast nägu.Nick,Joe ja Kevin,nad olid juba umbes nagu parimad sõbrad mulle. Nad nimelt küpsetasid pannkooke ja sattusid jahu sõtta.Nii kui ma köögi uksest sisse astusin sain suure lahmaka jahu näkku.Joe naeris nagu hull. Tal oli hullemalt naljakas,kuna tema selle viskas. Saatsin talle jahukoti näkku. Aga see oli nii raske et lõi ta pikali. Ehmatasin ära ja jooksin tema juurde kus ta maas lebas. Tal olid silmad kinni.Ma läksin paanikasse ja nii kui ma ta nägu puudutasin tegi ta oma silmad lahti, kavala muige pähe ja saatis selle samuse kotiga tagasi.Ta teeskles. Issand kui vihane ma olin. Kuna Joe polnud enam läheduses ja Nick üksinda seal naeris ja oli kõige lähemal,sai ta hullema jahu kuhjaga. Mille tulemuseks ta võttis suure peo täie jahu ja hakkas mind taga ajama. Jooksime mööda maja ringi naerdes. Ta ei lõpetanud mu taga ajamist. Lõpuks ma komistasin ja kuna tema oli mu seljataga täpselt enamvähem, siis komistas tema mu otsa.Selline tunne oli nagu oleks puupealt sellili alla kukkunud.Ma jäin põrandale lamama kui Nick minu otsast maha ronis.Selg oli niivalus et oli peaaegu võimatu tõusta.Nick vabandas. Ta proovis mind ettevaatlikult ümber pöörata ja võttis mu siis sülle ja viis mu voodisse.Ta proovis mind võimalikult valutult voodisse asetada. Valus oli sellepärast,et Nick oli minu otsa maandunud ja küünarnukiga mulle täpselt seljakeskkohta virutanud.Joe ja Kevin jooksid ka ülesse asja uurima.Kuna meil olid jääkotid külmakapis,siis palusin ma neil need tuua. Nick aitas mul ennast teistpidi keerata ja asetas jääkotid mulle seljale.Tõsiselt valus oli.Mina kes valu peale tavaliselt ei nuta, hakkasin peaaegu nutma. Nick tundis tugevalt ennast süüdi.Ma palusin tal ennast mitte süüdistada,õnnetusi ikka juhtub.Ta istus seal. Me ajasime juttu.Joe ja Kevin tegid pannkoogid valmis lõpuks.Sõime seal.Nick otsustas minu juurde jääda.Tema arvates vajasin ma hetkel hoolitsust.Tal oli isegi õigus.Ma poleks mittekuidagi ise süüa endale teha. Ta vahetas mul jääkotte ja tegi mulle süüa. Lõpuks kui me mõlemad väsinud olime.Ronis ta mu voodisse,mul polnud mingit sõnaõigust nagu näha. Ja lihtsalt uinusime seal.Hommikul ärkasin tugeva pannkoogi lõhna peale. Nick oli omalkäel süüa teinud. Mina sain juba ennast liigutada.Nii kui ta mind köögiuksel nägi jooksis ta minu poole,võttis sülle ja tassis mu voodisse tagasi.Julmalt naljakas oli.Tema sõnul ma pidavat veel puhkama.Tõi mulle uued jääkotid,sest tegelikult selg andis veel tõeliselt tunda.Jooksis siis alla tagasi,ja jätkas pannkookide valmistamist.Lõpuks mingi pooltundi hiljem tuli ta tagasi.Sõime seal ja ajasime juttu. Järsku eikusagilt lendas mulle kivi aknast sisse.Täpselt keset selga.Nüüd andis selg tunda , nagu oleks noaga saanud. Seekord hakkasid pisarad voolama ja mitte vähe.Nick jooksis akna juurde et näha,kes see viskaja oli.Viskaja oli juba läinud.Ta tuli tagasi ja proovis igati lohutada,mõne aja pärast see õnnestus.Nick pani akna kinni.Rääkisime ka juttu.No seda me enam vähem teeme koguaeg.Igatahes.Jah. Siis sadasid sisse Joe ja Kevin ja õhkkond läks paksult kohe nalja täis.

Märksõnad: järjejutt