Living like in a dream #4

postitas: StarLover - 13.06.2009, 2009-06-13 23:44, loetud: 613x

Eelmises osas : Ma jäin juba peaaegu magama,kui ma kuulsin uksele koputust. Seal oli Nick. Koos oma üllatusega. Üllatuseks oli...

tema koos autoga.Ta sidus mul silmad kinni.Ma olin nii ärevil.Ta juhtis mu autosse. Lõin pea ära, aga elasin üle.Naersin isegi selle üle.Me sõitsime suhteliselt pikka aega.Kuskile linnast välja.Ma jäin juba peaaegu magama,kuid siis jõudsime kohale.
Küsisin siis :"Can i take a look now?"
"No.Not yet." ütles ta mulle pehme häälega.
"Fine." ütlesin ja naeratasin.
Liikusime kuskile.Ma ei näinud mitte midagi,kuid ma usaldasin oma "teejuhti". Usaldasin liigapalju. Ta juhatas mu kogemata porilompi.Jalad olid läbimärjad.Ta vabandas,kuigi ma ei näinud kus porilomp oli,tõmbasin ma lambist tema samuti porilompi. Ja mul läks täppi. Nüüd olime koos märgade jalgadega.Naersime.Lõpuks me vist jõudsime kohale.Ta võttis katte mu silmadelt.Ma leidsin meid Pärnu rannast. Pärnu mere äärest. Olin juba suhteliselt pikka aega sinna minna tahtnud tegelikult.Päikeseloojang oli. Imelik oli et öösel on päikese loojang.Istusime liivale maha.Mul hakkas jahe,Nick tõmbas mind endale lähemale. Mul hakkas automaatselt soe.Magama ajavalt soe.Päike kadus.Tulid pilved ja hakkas sadama,mul oli ainult lühikeste varukatega pluus seljas.Nick andis mulle oma pusa. Ma küll keeldusin,aga ta nagu sundis seda peale.Lõpuks ma siis allusin.Me jooksime ja otsisime autot.Ta unustas kuhu ta selle parkinud oli.Mina ei teadnud üldsegi,kus auto on,mul olid ju silmad kinni seotud.Lõpuks me leidsime selle. Olime läbi märjad ja külm oli. Nick värises külmast. Ma võtsin julguse kokku, ja võtsin temalt ümber kinni, ma ei tahtnud et ta haigeks jääks.Võtsin pusa seljast ja panin talle peale selle. Me ei sõitnud veel. Me istusime taga istmele ja soenesime seal.Me ei öelnud sõnakestki.Ma ei suutnud seda uskuda.Kõik see tundus unena.Me otsustasime koju sõitma hakata. Liikusime ette istmetele.Ma jäin poolel teel magama. Kui kohale jõudsime otsis Nick mu pükste taskust meie maja võtmed. Tegi ukse lahti ja viis mind tuppa.Viis mind voodisse magama.Ise ta kobis alla diivanile.Hommikul avastasin end voodist.Ma läksin riideid vahetama.Alla minnes ma karjatasin.Ma ei teadnud et Nick oli minu poole jäänud.Ma ehmatasin kõvasti.Mina olin terveks jäänud,kuid Nick oli kõvasti külmetunud.Tal oli palavik,nohu,köha,valus kurk.Ma otsisin välja meditsiinikarbi.Söötsin talle vajalikud rohud sisse.Kutsusin Joe ja Kevini ka sinna.Me kõik arvasime,et oleks parem,kui ta minu juurde jääks,sest ei oleks just kõigeparem teda välja viia.Nii ta siis seal diivanil oli.Minul oli aeg minna kipse maha võtma.Läksin haiglasse. Seal võeti nad maha, ja mina jooksin koju. Tundsin end palju paremini ja vabamalt.Kodus proovisin võimalikult palju Nicki läheduses olla ja tema eest hoolitseda.Ta juba paranes. Köha ei olnud nii hull,nohu samuti mitte, palavik alanes ja kurk ei andnud enam tunda.Nick tänas mind sellise hoolitsuse eest ja kallistas mind. Ta oli nii tuline.Küllap haigusest.Õhtul oli tal juba suur eluvaim sees. Niitore oli näha,et Nick oli terveks saanud.Telefon helises mul. Helistajaks oli ema kes ütles, et suure tormi tõttu lükkub lend kaks nädalat edasi. Isa oli ka umbes sama kaua veel ära. Ja Kerli ei olnud ka ühendust võtnud, ta pidi veel mingi kuuaega olema.Ilma Kerlita oli suhteliselt igav.Temal on kindlalt seal ülimalt lahe olla. Aga mul on hea meel tema pärast.Näebki rohkem maailma.Nick märkas et ma olin jälle mõttesse vajunud. Ma ei märganudki,kui ta mulle lähenes.Pani käe ümber minu. Ma ehmatasin. Nick naeris.Saatsin padjaga näkku talle selle eest ja hakkasin ka naerma.Lõpuks kui me naermise lõpetasime. Nick vaatas mulle silma ja ütles siis ...

Märksõnad: järjejutt