Summer love #2

postitas: StarLover - 12.06.2009, 2009-06-12 13:42, loetud: 645x

Hei! Teine osa siis siin. Loodan,et meeldib.


Too Oliver ei lõpetanud minu jälgimist. Peagi viskas mul üle ja ma purskasin kõik välja : ,, Mida sa passid??? ’’

Ema vaatas mulle suurte silmadega otsa, ta oleks ilmselt tahtnud mind kuidagi karistada selle eest. Minu üllatuseks Oliver muigas.

Oliver ja Laura tulid meile appi autost kohvrite tassimiseks. Üle viie minuti meil ei kulunud,sest kohvreid oli vähe ja abistajaid palju.

Maja nägi seestpoolt välja veel ilusam kui väljast. Kõik oli nii korras ja puhas. Kõik lausa läikis. Laudadele oli asetatud palju lilli,mis maja veel suvisemaks muutsid. Astusin pikast trepist teisele korrusele,et enda tuba näha.

,, Kus see on ?’’ hüüdsin ülevalt korruselt. ,, Paremalt teine uks! ’’ sain vastuse.

Astusin sisse. See oli nii suur ja ilus. Suured kapid, meigi laud, suur voodi.. või oodake.. kaks voodit! ,, Emaaaa! ’’ hüüdsin nii kõvasti kui võimalik. Kuulsin kuidas ta trepist üles jooksis. Peagi seisis ta minu ees . ,, Miks siin kaks voodit on? ’’ pärisin otsekohe. Ta naeris ja vastas : ,, Kus siis Oliver magab?’’

Ma vaatasin talle suurte silmadega otsa ja ei suutnud uskuda,et ma pean poisiga ,võõra poisiga,tuba jagama. Varsti astus uksest sisse Oliver,kes oma voodi peale hüppas ja naeris nagu väike poisike. Oleksin tahtnud karjuda,kuid eks ma pean leppima.

Sõnagi ütlemata avasin oma kohvri ja hakkasin asju kappi laduma. Oliver jälgis voodist mu tegevust ja peagi tegi ka oma suu lahti . ,, Oot oot oot , kes ütles ,et see sinu kapp on ? ’’

Ma vaatasin talle veidi õela pilguga otsa,sest ma ei osanud enam midagi vastata. Tema vaid muigas ja lausus: ,, See kapp on sinu , aga jäta meelde, oma suurelinnatüdruku kombed ja soovid jäta küll endale. ’’

Ma üllatusin tema jutus. Kas ta tõesti arvab,et ma olen mingi suurte vajaduste ja nõudmistega tüdruk? Miks ta mind ometi selliseks peab?

*

Veidi hiljem,kui oma asjad sain ilusti kappi jaotatud, viskasin oma voodisse pikali. Olin väsinud sellest päevast ja vajasin puhkust. Vaevalt oli kaks minutit mu pikutamisest möödunud kui Oliver mu voodi juurde tuli ja rääkima hakkas : ,, Laisk oled ka veel jah? Igatahes laiskadele siin toas kohta pole, lähme välja,mul paluti sulle ümbruskonda tutvustada. ’’

Ohkasin ja kõndisin temaga kaasa. Kiikasin korra kõrval tuppa,kuhu mu vend oli end sisse seadnud. Nad istusid Lauraga voodil ja jutustasid. Neil tundus olevat väga põnev,mõlemad naersid. Mina aga pidin taluma mingit ülbet poissi.

Astusin majast välja, ilm oli endiselt väga soe, päike paistis,linnud laulsid. Oliver sammus minust veidi eespool,sest ma ei jõudnud ta kiirele kõnnakule järgi. Peagi pööras ta end ringi ja hakkas selg ees kõndima,mis nägi väga tobe välja. Ta kissitas silmi,sest päike paistis nii eredalt. Tema pilk oli minul ja ta naeratas. Peale mõnda aega küsisin ma siis lõpuks: ,, Mida sa jõllitad minust ? ’’ Ta muigas ja vastas : [b]. ’’ Ma pole elusees midagi nii ilusat näinud.''

Märksõnad: järjejutt