Elu..Siit ma tulen!

postitas: MannuKoll - 06.03.2009, 2009-03-06 18:35, loetud: 748x

Hmm,kavatsesin kribada järjeka .
Alustagem.
öelge,kas jätkan?
'Minust:
Tere.Minu nimi on Charlotte Perez.Tulen Mehhikost,ja elan Eestis juba pikemat aega,üle kuue aasta.Ma olen 16.Mu ema suri,kui ma olin alles 3 aastane.Elan
koos oma isaga.Mul on päris palju sõpru.Praegu elan Tartus.Mul on oma poiss,ja palju sõpru .Mul on mu parim sõber,kelle nimi on Christina.Ma kutsun teda Chris'iks .Me oleme kogu elu üksteist teadnud,Mehhikost saati .Tema teab minu saladusi,mina tema omi.Me usaldame teineteist liigagi palju.Viimasel ajal on ta veetnud oma vaba aega koos tema sõpradega,ja oma poisiga.Mis sest..Mul on ju Michael,oma poiss!Ja nüüd saate teada natuke minu elust..

Istun diivanil,läpakas,telefon käes.Söön jäätist.
***TELEFONIKÕNE***
Chris: Ola chica!
Mina: Ola ola .
Chris:Välja ka tuled?
Mina:Keegi veel?
Chris:Jaa,Daniel(tema poiss),Stella ja teised.Meie gäng noh .
Mina:hmm,ma kutsun Mike'i ka,eks?
Chris kei!Aga tead,ma kuulsin et homme tuleb Stella pool pidu.
Mina: Pidu?!Mm,saame kokku,siis räägi ligemalt.
Chris: okk!kle,tassi BMX kaasa.Läki rulaparki.
Mina: okk.sa ka.
Chris: mhmh.teised on juba seal.
Mina: Okk.Tšauka <3.

Chris:Tšauka <3.

Jooksin siis üles,oma tuppa,panin riided selga,võtsin raha kaasa,ja läksin välja.Nägin et Chris ootas mind juba maja ees.Krabasin oma BMX'i kaasa ja läksime sõitma.Läksime poodi,ostsime igasugu juua,krõpse jne.Siis sõitsime rulaparki,ja siis ma nägin midagi....Et Mike suudles mu ühte parimat sõpra,Amandat.Ma olin tõsiselt pettunud Mike's..ma lihtsalt..pöörasin ratta ja sõitsin koju.Ma sõitsin hüsteerias,ja ma kukkusin,mulle tundus et ma kukkusin ühe suure kivi terava otsa peale oma käega.Mul oli väga valus,aga ma ei vaadanud oma kätt.Ma jooksin ülesse.Õnneks polnud isa kodus,ta oli komandeeringus Itaalias.Ma jooksin oma tuppa,hüppasin oma voodisse,ja hakkasin oma padja sisse nuuksuma..Nii oli see olnud umbes kaks tundi.Siis ma ärkasin üles,ja nägin Mike't minu kätt silitamas.Ma olin oma käe ära murdnud,seda ma teadsin päris kindlalt.Ma tundsin seda sama valu,mida ma tundsin eelmine kord,kui ma väiksena Chrisiga katuselt alla hüppasime.ja murdsime samuti oma käe .Ma vajusin jälle ära..

Märksõnad: Elu  siit  ma  tulen!