Kurb, aga tõsi . 3

postitas: 2llu - 11.05.2008, 2008-05-11 12:13, loetud: 802x

Eelmises osas: see ei kestnud kaua kuni selja tagant tuli......

tagant tuli mu ema ja krabas mul kratis kinni, oh ei see veel puudus, et mu ema siia tuli, ta on hull. Nii Merily, kas ma lubasin sul välja minna: karjus ema mu peale ja ise hoides mul kratist kinni nagu last. Ma ei pea sult luba küsima ema, sa oled hulluks läinud või, sa pole ennem nii hull olnud: karjusin ma vastu. Mida, ma pole hull, peale seda mida sa kõike tegid, kas sa tead millega sa hakkama said?: karjus ema veel valjemini, nagu oleks ma mõni suvaline. Mida sa ajad, ma pole midagi tttt...: ja ta lõi mind. Emaaaaa miks sa oma last, mind lööd?: tuli mul pisar silma, kartes, et ema ongi hull. Kasi koju ja kohe: võttis ta tooni madalamaks ja me kõndisime kodu poole, kuid ta hoidis ikka mul kratis kinni. Mul on nii mark Hannese ees, ta raudselt mõtleb must halvasti nüüd....

Olimegi kodus. Nii nüüd jääd kaheks aastaks koduaresti, ühtegi sõbrannat ei näe jne, suvevaheajal hoiad õde!: karjus ema üle kodu. Ma jooksin omatuppa, sest teadsin, et midagi on viga. Ma olin umbes 3 tundi oma toas ja tulin alla, kuid peatusin trepil, sest ema sonis peegli ees, nagu hulll. Ema mida sa teed?: küsisin ma ruttu ja hirmunult. Oi lapsukene, olid täna hea laps, võid siis minna sõbrannadega mängima liivakasti: ütles ema mulle naeratades ja rahulikult. Ta pööras minu poole jajaja.. tal oli meik nagu ma ei tia kellel, nii laiali annab panna. Lapsuke onju ma olen ilus nagu printsess ja võin ballile minna: ütles ema tantsima hakates. Mh jajah: ütlesin ma ruttu ja võtsin kodutelefoni ja helistasin kiirabisse, kutsusin nad siia. Helises uksekell. Ma avasin ukse ja seal oligi kiirabi. Tere, kus teie ema on?: küsis üks arst. Ma kohe juhatan tulge ruttu: juhatasin ma nad ema juurde, kes ennast peeglist imetles.

Möödus paar minutit ja mulle öeldi, et ema tuleb kontrolli saata. Ma olin sellega nõus. Ema viidi üheks päevaks ära ja mina ei saanud koolis käia, hoidsin oma õde kerlit. Järsku koputas keegi uksele, see on raudselt arst. Avasin ukse ja see oli üks doktor, või noh see, kes mu ema kontrollis, lasin ta sisse. Tere teie olete Margareti lapsed?: küsis ta sõbralikult. Jah oleme, kuid üks on veel, ta on koolis, ütlesin ma sõbralikult. Selge, igatahes, ma pean kurvastusega teatama, et teie ema on tasapisi siin hulluks kippunud, põhjalikuld uuringud näitavad, et see on selline hullus mida ei saa ravida, präegu on ta normaalne tagasi, aga tal tuleb umbes 5 hulluhoogu veel ja siis ta on hull, me peame ta hullumajja panema: ütles doktor kurvalt, mul tuli pisar silma ja ma jooksin omatuppa nutma, sest ma teadsin, et see juhtub. Selle ajaga jõudis doktor ära minna. Järsku helises telefon, ma kardsin seda vastu võtta, aga ikka võtsin. Hallo: ütlesin ma vaikselt. Tsau Merily siin isa, kuule ma tulen homme Tallinna, mulle helistati, et on kohtu istung, et kellele kõik hooldusõigused jäävad: ütles isa kiiruga. A, vägalihtne kõik oma isade juurde: ütlesin ma kurvalt. No seda küll, aga ma ei saa sind ameerikasse võtta ju: ütles isa. Ma tean, aga kuhu mul minna on: küsisin ma otsekoheselt. Sa lähed mu sõbratari juurde, kes elab Tallinnas: vastas isa üllatusega. Mh midaa, kas ta on ka mingi tibi?: küsisin ma imestunult. Ei, ta on 35 aastane ja ta ootab minu last ja ma tulen Eestisse elama, kui laps sünnib, sest siis mul on ametikõrgendus ja ma pean ainult 10 korda aastas ameerikas käima ja ainult üks nädal seal olema: rääkis isa mõistlikult. M, noh aga selle Kerli isa ei taha eriti Kerlit endale, ma arvan: rääkisin ma. Okei, eks homme saame vaadata kuidas asjad on, tema tuleb kas sinna: ütles isa ruttu ja pani toru ära.

Oligi homne päev ja istung algas. Nii kui istung algas sai Kerli isa sõna. Mina Kerlit endale ei võta, ta pole minulaps raudselt: jooksis ta minema. Ma arvan, et see väike üdrukuke läheb siis lastekodusse: lausus kohtunik midagi märkides. Eiiiiiiiiiii, ma olen ta õde, hallo ma ei lase ta elul sõnaotses mõttes tuksi minna: segasin ma vahele ise püsti tõustes. Merliy mida sa silmas pead: küsis isa. Seda, et me võtame ta endale, isa sa ei saa ära öelda, muidu ma vihkan sind ja su last ja su mutti: karjusin ma talle. Oota rahune, aga miks peab olema meil rohkem tegemist, käime teda lastekodus vaatamas: ütles isa rahulikult. Ei ma ütlesiiiiiiiin, ära aja mind närvi, ma võtan ta siis siin samas kaasa ja jooksen ära: karjusin ma ja istusin maha. Okei siis: ütles isa vaikselt. Mida sa ütlesid: lõid mu silmad särama. Ma ütlesin, et ma võtan hooldusõigused endale: ütles isa valjemini. Jee: kargasin talle kaela ja kallistasin. Okei, kuna Kerlikesel pole ema ega isa, siis jääb ta teile, nüüd aga Meriti isa kord: ütles kohtunik ja hakkas kuulama. Mina võtan Meriti ilusti endale: ütles ta ruttu. Lõpuks lõppeski kohtuistunga ja me läksime koju. Ma pakkisin asjad ja aitasin ka Kerli asju pakkida, ning ka Meriti asju aitasin ma pakkida, ma jään seda õde igatsema. Õde kuule me saame kokku onju: ütles merit mulle pisar silmas. Jah: vastasin ma talle samaga ning me kallistasime. Kuni keegi koputas meie uksele, Merit jooksis avama ja kiljatas.................

Järgmises osas saate teada, kes seal uksetaga oli!
Tore kui meeldis !
Vabandan kirjavigade pärast, kui neid on.
sorry kui seekord nati igav oli, järgmine osa tuleb huvitavab

Märksõnad: Järjejutt