Mina oskan ka kirjutada - 2.osa .

postitas: ChemicalKizz - 11.02.2008, 2008-02-11 22:23, loetud: 927x

'' Milline on see tore tüdruk Angela ? '' küsis õpetaja rangelt '' ning mis pläma siin paberil on , mis emojama te ajate ! '' . Saabus vaikus , õpetaja pööras pea tahvli poole , ning klass hakkas itsitama . Tahvli peale oli joonistatud ei keegi muu , kui mina .
'' Kes selle hinnet kahte väärt maalingu siia joonistas ? '' Küsis õpetaja rahulikult , kuid vaikuse peale oli ta rahutum . '' Olgu , kui klass ei räägi , siis ei jää muud üle kui jätkata tunniga ... '' Rääkis õpetaja . Vot sellised pohhuistid enamus meie õpetajad siis ongi ! Jätkame tunniga , Oi , tahvlile on joonistatud Evy . Hm , mis hilbud tal täna seljas on , samad , olgu , nüüd tuleb tunniga jätkata , kes sellist hilpharakat ikka vaatab, nagunii varsti läheb siit koolist minema , kui närvid otsa saavad ...
Niimoodi mõtlevad meie õpetajad , algul pooldavad kiusatavat õpilast , pärast pööravad ennast minu vastaste poolele .
Kui meie esimene tund läbi sai , tõmmati mul tool alt ära ja ma kukkusin põrandale .
Muidugi sai klass kõhutäie naerda , ning mu pea vajus nukralt põlvedele .
Ma olin näost tulipunane , tundsin häbi kogu oma klassi ees , nad näitasid näpuga , kutsusid teiste klasside õpilasi kohale , piinasid mind , tagusid ja õpetajad ? Vaatasid korra klassiuksest sisse , ning kõndisid oma kips-kõps kingadega siis rahulikult minema , nagu poleks midagi näinud .
Ma tõusin ja jooksin klassist välja . Tahtsin koju joosta , ära , minema siit koolist !
Joostes läbi koridori , visati igast pahna mulle kaela, pähe ja igalepoole , kuhu jõuti ja saadi .
Tekkis jälle kurb tunne . Tahtsin nutta , aga piinlik oli . Nüüd olin jõuetu , ei suutnud midagi teha , midagi mõelda . Lihtsalt , jooksin !
Õue jõudes kukkusin trepist pikali vastu asfaldi , ning kriimustasin näo ära . Kõik nägu kipitas .
Ma võtsin oma puukingad näpu otsa ja valust hoolimatta jooksin selle natukese maagi paljajalu üle tee koju .
'' Mis juhtus ? '' küsis ema mu käest . '' Midagi , tavaline koolipäev nagu ikka . ''
'' Su nägu on jumala verine ju ! Ja miks sa nõelu täis oled ? Ära ütle et sa enesetappu tahad teha , laps ! '' ema hakkas paanitsema . '' Ei ema , midagi pole viga , mind loobitakse , nagu iga päev , nagu esimeses klassis ja siiamaani , iga jumala päev . Ma pole sulle seda rääkinud , kuna ei pea vajalikuks . '' vastasin , üritades mitte paanikat tekitada .
'' Evy , sa ei lähe sinna kooli enam . Sa ei pea minema , kui sa ei taha . Ma ei käsi sul minna . ''
ja ema hakkas nutma , ning ma üritasin teda lohutada '' Ema , ma luban , et ma ei sure ära , need väiksed haavad ei tee mulle midagi , ma olen kaheksa aastat vastu pidanud , suudan veel . 9 klassi lõpuni pole enam kaua aega . Ma luban et ma lähen tööle , siis tuleb meile natuke rohkem raha sisse , kui praegu . Ma luban , ema '' ning ma kallistasin teda .
Ema hakkas nuudleid keetma , ning ma läksin oma tuppa ja võtsin oma padja alt päeviku .

Kallis päevik .

Kas ma ikka vastu selle aasta ja järgmise ? Kahju , et sa ei oska vastata mulle , sest sa ei oska rääkida . Miks on inimesed nii õelad , et ainult mind torgivad . Mis neil minu vastu on ?
Ma ei saa sellest aru . See on nii ebaaus ning hall maailm , ka neil endil poleks hea , kui nad peaksid elama nagu mina , aga nad ei ela ! Kõikide õpilaste vanemad on multimiljonärid . Muidugi peale minu vanemate ...
Sain minagi sellesse kooli sellepärast , et see on minu kodukool , ning selle puhul , et me oleme nii vaesed ei pea me õppemaksu maksma , muidugi siis pean kõik need aastad kinni maksma , kui ma sealt koolist lahkun . Ei leia ise ka põhjust , miks , kui nad ise lubasid , et maksavad kinni ise .
Veel imelikum on see , et mu ema ütles , et ma ei pea enam sinna kooli minema , kui ma ei taha .
Tekib tunne , et ta varjab midagi mu eest , aga mida ?

Ma lõpetasin kirjutamise , kuna ema katkestas mind . Ta kutsus mu sööma . Ma rääkisin emaga koolist . '' Ema , miks sa lubad mul sealt koolist ära minna või noh , ei käsi mind sinna tagasi minema ? '' küsisin .
Ema vaatas mind tükk aega ja mõtles vastust . Siis ta ütles : '' Sellepärast , et isal tõsteti palka ja ma leidsin endale töökoha . Me võibolla kolime siit ära , vanaema juurde ja teeme seal natukene remonti . Aga see on veel tuleviku plaan . Ma ei usu , et vanaema nõus on ... ''
Et vanaema nõus on ? Mis peaks see veel tähendama ?
'' Miks vanaema nõus ei peaks olema ? '' tekkis mul kohe küsimus .
'' Sest ta räägib koguaeg , et tal on nii palju kila-kola ja ta ei viitsiks neid tassida , et uusi ruume ehitada . '' ütles ema . Ma sain nuudlid söödud ja läksin oma tuppa .
Ma istusin ja vaatasin aknast välja , meie klassi aknasse . Kõik istusid seal ja tund käis .
William , kes istus aknalaua juures oleval pingis , nägi mind ja näitas keskmist sõrme .
Ma tean ise ka , mida see tähendab .
Tundsin isegi kurbust südames , sellepärast et kõik mind vihkavad ...
Mõtlesin tükk aega oma voodis lesides , ning üritasin oma tuju tõsta sellega , et keegi kindlasti hoolib minus siin maa peal .
Võtsin padja alt päeviku ja kirjutasin alla nurka :

Kindlasti , keegi hoolib .



---

Lühike osa oli seekord , kuna käsi valutab süstist .
Üritan tihedamini kindlasti jätkata , kui kooli kõrvalt aega jääb .
Kui ei meeldi, võib seda koha öelda .

Märksõnad: järjejutt