tunded

postitas: celicious - 15.12.2012, 2012-12-15 21:49, loetud: 503x

Ma ei suuda näha, liikuda, kuulda, tundeid kogeda. Suudan kogeda vaid seda, mis minusse satub.Minu omani.kuks on üks noor tüdruk. Usun, et just tema on see, kes suudab minusugusele pakkuda kõige rohkem kogemusi.Esimesel päeval sain teada, mis on roosa, sest ta kirjutas roosa pastakaga. Sain teada, et maailmas on olemas imeline tunne: armumine. Ta kirjutas, et see paneb liblikad kõhus lendlema ja mõtted keerlevad vaid Tema ümber. Ta on pruunide juuste, roheliste silmadega.Ta ütles, et vaid mina tean tema saladust, et ma ei tohi kunagi sellest kellelegi rääkida. Ma kogesin seda kõike lummatult; ma olin kogenud armumist ja õnne.Järgmisel korral sain teada, mis on punane, sest ta kirjutas punase pastakaga. Seekord kirjutas ta armastusest, mis on veelgi imelisem tunne. Ta ütles, et armastus on igaveseks, et see ei lõpe kunagi ning selles pole võimalik pettuda. Ta kirjutas, et nüüd ma võin kõigile hõisata, et Tüdruk armastas Teda. Minus kripeldas miski; mul polnud enam Saladust.Seejärel sain teada, mis on kollane. Tüdruk kirjutas suvest. Ta ütles mulle, et see on kõige ilusam aastaaeg, sest siis on päike kõrgel taevas ning Armastusel on hea olla. Ma kogesin soojust ja lilli, merd ja liiva, Tema suudlusi ja valgeid öid, sõbrannasid ja õlgkübaraid. Ja ma olin nõus Tüdrukuga: suvi oli kõige ilusam aastaaeg.Kuid siis lõhkus tüdruk mu ettekujutuse, et maailm on täiuslik. Ta kirjutas pruuniga. Ta kirjutas, et Armastus on julm. Ta ütles mulle, et kõik lõpeb millalgi. Ma sain teada, et Ta oli Tüdrukut reetnud, sain tunda armukadedust, viha, kurbust ja piina. Ma ei tahtnud seda endas hoida, aga ma pidin. Minu sees oli jälle Saladus, kuid seekord tahtsin sellest vabaneda. Minus oli ka paar märga plekki, mis olid tingitud Tüdruku pisaratest. Tüdruk kirjutas, et Pisarad ei tule kunagi mu lehekülgedelt maha ning sellega pitserdas ta kinni mõtted Temast.Siis ei näinud ma Tüdrukut väga kaua. Võib-olla aasta, võib-olla kauem. Minusse kirjutas järgmisena roheline pastakas. Ta kirjeldas jõule, rohelisi kuuski, lund ja väljamõeldud päkapikke. Tundsin piparkoogilõhna ning avasin krabisevaid jõulupakke. Tüdruk kirjutas, et Temast ülesaamiseks ta lihtsalt pidi veidi lapsik olema. Tundsin kergendust, kuid siiski kripeldas mu südamel miski.Peagi sain ma halli pastaka kaudu teate, et Tüdruku vanemad on lahku läinud. Ta kirjutas jällegi sellest, et Armastus on nende pere hüljanud. Kuulsin karjeid, uste paugatusi ja summutatud nuukseid. Minu lehekülgedele sattus veel Pisaraid. Ma nägin armetu välja.Peagi tegin tutvust sinise pastakaga. Tüdruk kirjutas mulle sellest, kuidas ta kooli lõpetas ning ülikooli sisse ei saanud. Ma tundsin kanepi lõhna, olin oimetu ning igalt poolt kostus mu kõrvu närvilisi naerukarjatusi ning muusikat. Ma ei teadnud, mis see oli, aga see pani mu maailma virvendama. Ma olin õnnelik, et mu Tüdruk oli leidnud selle, mida ta tahtis.Kuid siis tuli valge pastakas. Ma suutsin vaevu-vaevu tunda kõike seda, mida Tüdruk minusse kirjutas. Ta ütles mulle, et me oleme haiglas. Ta kirjutas, et peagi saab ta terveks ning me lähme koju. Tundsin meeleheidet, hirmu ja surma. Ma ei teadnud, mis on Surm, kuid Tüdruk rahustas mind, ütles, et see läheb meist ringiga mööda. Ta oli ju noor.Valgele järgnes lilla. Tüdruk rääkis mulle, et ta oli koduarestis. Ta pidi istuma päevad läbi kodus ning igavlema. Sain teada, et peagi võib Tüdruk jätta pooleli oma tunnete jagamise minuga. Aga ta ütles, et ma ei tohiks muretseda.Kuid siis tuli must pastakas. Tüdruk palus mind, et ma ei mõtleks tema peale. Ta vabandas, vabandas üsna mitu korda, kuid lisas, et kui otsus on tehtud, siis ei saa sellest enam taganeda. Tundsin, et ta kardab, et ta ei taha teha seda, mis tal plaanis oli. Pärast seda ei kirjutatud minusse enam sõnagi.Mind leidis üles Tüdruku ema. Ta ei kirjutanud midagi, kuid tundsin vihkamist, suurt vihkamist minu vastu. Sain teada, et Surm ei läinud meist sugugi kaarega ringi. Algul võttis Surm kaasa Tüdruku, seejärel ka minu.Tüdruku ema põletas mu ahjus.
See on nagu mega ! 

Märksõnad: Tunne