kassid

postitas: armsake000 - 09.06.2010, 2010-06-09 11:06, loetud: 568x

Inimeste ja kasside kooselu sai arheoloogide arvates alguse umbes 10 000 aastat tagasi. Kodukassi metsikuteks eellasteks peetakse eelkõige Kirde-Aafrikas levinud liibüa ja võsa-ookerkassi.

Kõige levinum on arvamus, et kassid kodustati Vana-Egiptuses umbes 4000 aastat tagasi. Egiptuses balsameeriti kasse kui pühi loomi, kassi tapjat karistati rängasti.

Nüüdisaja kodukasse liigitatakse pika- ja lühikarvalisteks. Pikakarvalistest peetakse Eestis eriti angoora ja pärsia kasse, lühikarvalistest euroopa kodukassi ja siiami kassi. Omapärased on karvutu paljasnahkkass ja sabatu mani kass.

Kassil on kaslastele iseloomulikke käitumisomadusi: päeval ta puhkab, öösel käib jahil, ohvrile – hiirtele ja lindudele – läheneb ta hiilides, armastab saagiga mängida, enne kui ta selle surmab.

Märksõnad: kass  loom 

Loe edasi | Loe kommentaare (0)

maiad

postitas: armsake000 - 08.06.2010, 2010-06-08 15:44, loetud: 353x

Ajavahemikus 250 kuni 850 pKr olid maiad Kesk-Ameerika võimsaim rahvas, kes rajas vihmametsadesse suuri linnu. Nende järeltulijad elavad seal tänapäevani.

Maiad kuulusid Kesk-Ameerika kõige kõrgemalt arenenud tsivilisatsioonide hulka. Nad tegid silmapaistvaid saavutusi kunsti, arhitektuuri ja matemaatika vallas. Seepärast jääb mõistatuseks, miks nende tsivilisatsioon nii äkitselt kokku varises.

Esimesed maiad elasid linnriikides, mida valitsesid preesterkuningad. Niisuguseid riike leidus juba aastal 250 pKr, mil kuningad on püstitanud esimesi kivisambaid, et oma saavutusi jäädvustada. Mõni põlvkond hiljem ehitasid maiad suuri linnu nagu kuni 50 000 elanikuga Tikal (tänapäeva Guatemalas). Neid rajati kõikjale Yucatáni poolsaarele ja lõuna poole kuni Vaikse ookeanini välja. Seda ...

Märksõnad: maiad 

Loe edasi | Loe kommentaare (0)

Inkad

postitas: armsake000 - 08.06.2010, 2010-06-08 15:35, loetud: 375x

Inkad olid rahvas, kes elas Lõuna-Ameerika Andides umbes 1200. aastast kuni 16. sajandi keskpaigani. Nad lõid rikka ja kõrgelt arenenud impeeriumi.

Inkade impeeriumi keskuseks oli Cuzco – kõrgmaal asuv org Peruu Andides. Impeerium ulatus tänapäeva Ecuadori, Colombia, Boliivia, Argentina ja Tšiili aladeni. Kuigi riigis elas arvukalt hõime, pärinesid valitseja ja tema ülikud ainult inkade hõimust. Impeerium varises kokku pärast hispaanlaste sisetungi 1532. aastal.

Esimene suur inka valitseja oli Pachacuti Yupanqui, sõdalane, kes tuli võimule 1438. a. Tema poeg Tupac ja pojapoeg Huayna Capac laiendasid impeeriumi. Valitsejat nimetati Inkaks. Teda peeti jumalaks ja Päikese järeltulijaks.

Impeeriumi valitseti karmilt. Lihtinimesed töötasid igal aastal mitu päeva valitseja heaks, ...

Märksõnad: Inkad 

Loe edasi | Loe kommentaare (0)

Asteegid

postitas: armsake000 - 08.06.2010, 2010-06-08 15:30, loetud: 465x

Asteekide rändhõim seadis end sisse Mexico orgu Texcoco järve soises ümbruses ning pani aluse Tenochtitlani linnale.

Aastal 1500 valitsesid asteegid Mehhikos suurt impeeriumi. Riigi laiendamist alustas 1430. aastatel asteekide valitseja Itzcoatli juhtimise ajal.

Tenochtitlani kõrgajal, keiser Montezuma II võimu ajal, elas linnas umbes 300 000 inimest. Suure elanikkonna toitmiseks kasvatati Texcoco järvele toitu kunstlikult rajatud saartel ehk chinampa'del. Asteegi kaupmehed ostsid ostsid põhjas elavate puebloindiaanlastelt türkiisi, lõunast aga toodi kirevavärvilisi sulgi, mida asteegid kasutasid keepide, lehvikute, peaehete ja kilpide valmistamiseks.

Asteegi sõjaväe üks peamisi ülesandeid oli võimalikult palju vangide võtmine. Vangid ohverdati Tenochtitlani kesklinnas asuvates ...

Märksõnad: Asteegid 

Loe edasi | Loe kommentaare (0)

sääsed

postitas: armsake000 - 08.06.2010, 2010-06-08 15:26, loetud: 321x

Sääselised on putukate alamselts kahetiivaliste seltsis.

Sääselised on pikatundlalised kahetiivalised. Neile on iseloomulik enamasti sale ja õrn keha, pikad jalad ning pikad tundlad, mis on sageli silmatorkavalt harjasjad. Sääskede vastsetel on hästi arenenud pea haukamis-mälumissuistega. Valmikutel on suised pikenenud ning kohastunud vedela toidu imemiseks – neil on pistmis-imemissuised. Sääsed väldivad otsest päikesevalgust, rohkem tegutsevad nad varjulistes paikades ning õhtuhämaruses.

Sääseliste valmikud toituvad enamasti taimemahladest. Kolmes sugukonnas on valmikud verdimevad . Mõned sugukonnad on redutseerunud suistega .

Sääseliste vastsed asustavad väga mitmesuguseid elupaiku nii vees kui maismaal, nende seas on nii rööv- kui taimtoidulisi vorme.

Kärbselistega ...

Märksõnad: sääsk  putukas 

Loe edasi | Loe kommentaare (0)

tammed

postitas: armsake000 - 08.06.2010, 2010-06-08 15:22, loetud: 463x

Puukroon on suur ja haruline, kaugelt vaadates moodustab ligikaudu kera. Tüvi on jäme, 1–1,5 m läbimõõdus, kuid vana puu võib olla ka märksa jämedam. Puukoor on hallikasprun, paks ja sügavate pikilõhedega ehk korpas. Noore tamme koor on hall ja sile.

Harilik tamm on pöögiliste sugukonda tamme perekonda kuuluv puu.

Harilik tamm kasvab suuremas osas Euroopast, samuti Väike-Aasias ja Kaukaasias, kohati ka Põhja-Aafrikas. Tamm ei kasva Põhja-Euroopas ega stepis.


Lehed on äraspidimunajad, 7–40 cm pikad, kummastki servast kolme hõlmaga. Talvel lehed kuivavad, kuid erinevalt teistest lehtpuudest suur osa lehti ei varise, vaid jääb puule kevadeni.

Tamm on ühekojaline puu, kuid õied on ühesoolised. Õied on väikesed, kuni 2 mm läbimõõdus. Isasõies on 6–10 tolmukat. Õitseb ...

Märksõnad: puu  tamm 

Loe edasi | Loe kommentaare (0)

praesaiad

postitas: armsake000 - 08.06.2010, 2010-06-08 12:41, loetud: 357x

läheb vaja: panni, 2 muna, saia (umbes 15), õli ,piima,kaussi

tegemine: 1.pane pann sooja
2.vala pannile natuke õli
3.tee munad katki ja vala kaussi
4.lisa munadele piim
5.pane nii palju saju kui mahub kaussi ja tee need märjaks
6.pane sajad pannile
7.võta naad ära siis kui nad on natuke pruunid
8. jätka nii ka teiste saiadega[/b]

Märksõnad: toidud  praesai 

Loe edasi | Loe kommentaare (1)