luuletus siis w=()ise ei teagi

postitas: koid - 22.10.2009, 2009-10-22 20:33, loetud: 584x

Ma näen aga ei vaata.
Ma lepin aga ei kaota.
Ei m6tle Sinule, kuid silmad sulen,
ometi unenäos Su juurde tulen.
Armastan päeva, kuid öösiti ärkan.
Olen hajameelne aga k6ike märkan.
Reegleid järgides neid purustan.
K6ike mäletan, vahel iseennast unustan.
Olen tugev, kuid vajan Sind.
Olen tuvi, vahel sinilind.
Kallistan aga ei puutu.
Olen muutlik, kuid ei muutu.
Joostes seisan paigal.
Naeratades pisaraid peidan.
Olen kerge aga r6hun.
Tahan luua aga l6hun.
Olen eksinud, kuid Su leian.
Lasen minna aga sydames hoian...
Olen suur aga ometi väike.
Olen kuu, kuid kõrvetan kui päike.
Olen vaikne aga räägin palju.
Vahel näed mind, vahel mu varju...
Ütlen hüvasti, kuid ei lähe.
Olen liiga palju aga ikka veel vähe...
Olen harjumus millega Sa iial ei harju.
Mul on valus aga ma ei karju.
Koristan aga kõik on ikka sassis.
Minus on müstikat rohkem kui kassis...
Ei ole ma igavik- olen vaid hetk.
Ei ole sihtpunkt- olen Su retk.
Olen päev, mil säravad tähed.
Saadan Su ära, kuid ei taha, et lähed.
Ma andestan, kuid ei unusta,
Ma haavan, kuid ei purusta.
Tahan teada, kuid ei küsi.
Olen vaid hetk, mis ei püsi

Märksõnad: lahe