Velilänku ja Valsike!1.

postitas: kiizu10 - 23.11.2009, 2009-11-23 14:15, loetud: 560x

Elas kord üks kastepiisk Velilänku.Ta kodiks oli üks kena rohukõrs.See kodu oli tal väga kaua aega olnud.Tal oli see kodu juba terve kuu.Ühel päeval läks Velilänku sõbrale külla.Ta libises mööda rohukõrt alla,otse pardi selga.Part kõndis edasi järve äärde.Velilänku libises mööda pardi saba otse sõbra ukse ette.Ta koputas uksele ja Valsike võttiski ta vastu.Nad mängisid toas natuke aega,aga lõpuks läksid õue.valsike mõtles,et võiks minna ujuma ja nad läksidki.Äkki tuli kits ja jõi Velilänku ära.Valsike hakkas paanitsema ja mõtles mida teha.Siis nägi ta,et terve kitse kari tuli jooma.Valsike võttis ühe kitse ninast kinni ja puges nina auku kui too jõi.Nii siis ratsutaski Valsike kitse ninas ringi.Samal ajal Velilänku kartis teise kitse suus hullupööra.Kui kits oli joonud,siis oli Velilänku jõudnud võtta ühest hambast kinne ja praegu oli ta purihamba keskel.Ta tuli ettepoole esihammaste juurde,et välja näha.Ta nägi valsikest kõrval oleva kitse ninas.Ta hõikas Valsikest,aga to ei kuulnud teda.Velilänku kirus,sest Valsike ei pannud tähelegi.Äkitselt hakkas vihma sadama ja koos vihmaga hüppasid nad mõlemad alla.Nii suure veega voolasid nad jõkke ja sealt otse Võrtsjärve.Siis said nad jälle kokku.Nad ööbisidki Võrtsjärves.Järgmise päeva hommikul,läksid nad läbi vee puhastus jaama filtri.Velilänku ja Valsike ei teadnud kus nad on ja mis toimub.Tükk aega olid nad torustikus.Seal oli pime ja kõhe.Vesi hekkas torus kiiremini voolama.Lausa survega.Eemal oli näha valgust.Valsike ütles,et ta on vist suremas ja praegu nääb tunneli lõppu.Siis äkki kukkusid nad torustikust välja otse kastekannu.Natukese aja pärast olid mõlemad ühel ilusal lillelehel.Velilänku ütles Valsikesele,et oht on möödas,aga kodust on nad nüüd küll väga kaugel.Eks see ka nii oli.Nad veetsin natuke aega sellel ilusal lillelehel mõeldes mis edasi teha,aga nad ei jõudnudki kaua mõelda,sest kaunis päiksekiir puututas neid ja tõstis kõrgele üles pilvedesse.Nad aurustusid.Pilves leidsid nad teisigi omasuguseid.Neid tervitati seal sõbralikult ja Valsike ja Velilänku veetsid pilves lõbusalt aega,kuni tuli aeg koju tagasi minna.Nad sadasid otse kodu juurde tagasi ja nad olid väga õnnelikud,et nad koju tagasi said.Valsike ütles,et rännumees kord kodust lahkuma peab,aga alati peab ta ka koju tagasi tulema!Eks nendega juhtub veel midagi,aga sellest ma kirjutan teine kord!