|
||||
häälikud |
algustäht |
kokku või lahku |
alus ja öeldis |
kirjavahemärgid |
Kirjavahemärgid
Lauselõpumärgid:
Punkt
kirjutatakse väitlause
lõppu.
Kass
püüdis hiiri. Me joome teed. Lilled õitsevad.
Küsimärk
kirjutatakse küsilause
lõppu.
Mis su nimi on? Kes
elab metsa sees? Miks sa unine oled?
Hüüumärk
kirjutatakse lause lõppu, mis väljendab üllatust, imestust, käsku või soovi.
Oi, kui ilus tass!
Tule kohe tuppa! Anna mulle kommi!
Koma: Komaga
eraldatakse loetelud.
Anu, Malle ja
Tõnu on juba koolis. Sõime saia, võid, õunu
ja komme. Mulle meeldib joosta, hüpata ja mängida.
Järgmiste sidesõnade ette
- ei kirjutata üldjuhul koma: JA, NING, EHK, EGA,
VÕI, KUI KA
Ma laulan ja
tantsin. Koerad ning kassid on koduloomad. Verbid ehk tegusõnad
väljendavad tegevust. Jõime teed ega vaadanud telekat. Kas
mängime keksu või jalgpalli? Nii Mari kui ka Jüri olid
koolis.
- kirjutatakse üldjuhul koma: ET, SEST, AGA, KUI,
KUID, VAID, ENT, NAGU, KUNI
Ta uskus, et lumi on
sinine. Ma kuulsin linnulaulu, sest aken oli lahti. Roni, aga ole
ettevaatlik! Lähme õue, kui vihma ei saja! Otsisime
võtit, kuid ei leidnud. Me ei jooksnud, vaid jalutasime. Koer
jooksis väravast välja, ent rebane oli juba kadunud. Sein oli
roosa, nagu vaarikas. Kati luges, kuni raamat sai läbi.
Siduvate
sõnadega (KES, KELLE, KEDA,
MIS, MILLE, MIDA, KUS, KUHU, KUIDAS, MILLAL, MISSUGUNE, KAS jne)
kasutatakse alati koma.
Nägime meest,
kes oskas lennata. Ma ei tea, kuhu minna. Ütle mulle, kas sa tuled!
|
||||