Kas jäin sinust ilma? 5#

postitas: marike11 - 18.09.2010, 2010-09-18 11:52, loetud: 458x

Eelmises osas :
Järgmine päev lennujaamas kell 05.30
Jõudsime emaga lennujaama. Lükkasime uksed enda ees valla ja....

***
Jah, me lükkasime emaga uksed valla ja seal ees olid minu sõbrad, ema töökaaslased.
Tol hetkel mõistsin ma, et ma ei taha lahkuda. Tahan siia, oma kodumaale jääda. Ma hakkasin nutma. Ka ema läks omade juurde.
Olin Kevini süles : ,,Kevin ma ei taha minna. Kas meie suhe saab edasi toimida?" Ma olin nutma puhkemas. ,,Musi kindlasti on, aga ärapraegu nuta. Ma tulen külla ja sa saad ka meile külla tulla." Ma nägin, kuidas ka Kevini silmist ilmus pisar. Ta ei hoolinud sellest et öeldakse, et mehed ei nuta, kuidas muidu ta oleks saanud oma tundedid väljendada?
Pidime emaga minema hakkama. Suudlesin Kevinit päris kaua.
Ema tuli minu juurde, ulatas mulle salfaka ja ütles : ,, Su meik on laiali" Pühkisin suvalt oma näo ära ja kõndisin Chek-ini poole.
[ 5 kuud hiljem ]
Täna hommikul oli niimõnus Kevini kaisus tõusta. Ta tuli meile külla. Kui ta uksele koputas olin ma üliõnnelik. Ema ütles, et ma võin juba varsti koju sõita. Ma küsisin kas ma võin koos Keviniga koju minna, sest Kevin pidi Ameerikasse jääma 3kuuks.
Küsisin kuidas Krissul läheb, Kevin vastas, et Krissu sai oma eluarmastuse ja elab enda elu ja et Krissu on 3kuud rase juba olnud. Küsisin naljaga vastu ,, Ohoo, Aga millal meie omale pere loome?" Ta võttis minu piha ümbert kinni ja tiris voodi poole. Ma olin just akna juures ja vaatasin välja. Ma mõistsin mida ta soovib....
Sosistasin talle kõrva ,, Aga kool ja töö?" ,,Musi ära muretse." Nii kidakeelne oligi tema vastus.
Hiljem.
Me käisime linna peal ringi. Kuid äkki kuulsime laske, püssi laske.
Ma olin paanikas, jooksime tundmatusse suunda ja äkki tundis kuidas Kevin mu käest lahti laseb ja kukub minu kõrvale maha. Ta lamas seal... Minu kõrval. Olin veelgi enam paanikas.
Hetk hiljem nägin kuidas inimesed kogunesid minu kõrvale. ,,Miks Kevin, miiks?" need olid sõnad mida suutsin öelda. Kõik oli imeline olnud. Kuulsin, kuidas kaugemalt tuli sireen, aimasin, et see oli kiirabi sireen... Arst tuli mu juurde ja ütles, et ma eemale läheksin. Ma tegin seda, kuigi peale suurt eemale tirimist. Ei ma ei olnud nõus lahkuma tema juurest. Saate aru Ma armastasin teda... Hüppasin ruttu kiirabi autosse, miskil põhjusel tuli politsei minu juurde, ma ei jaganud midagi sisse. ,,Miks te siia tulite, püütke parem see mõrtukas kinni!" ,, Tulime teid küsitlema." jäin suurte silmadega vaatama. ,,Mind?!" see mees noogutas. ,,Ma...Me kõndisime tänaval, kuulisme laske ja jooksime tundmatusse suunda, äkki ta kukkus minu kõrval maha " Ka Kevin tõsteti kiirabi autosse, me sõitsime haigla poole...

***
Nii, loodan, et piisavalt pikk. Otsustasin, et jätkan. Ja ma tean, et algus ja see on vääga veider
Mammu soovis reidis väga uut osa. Nii ma siis tegingi.
Täna ka küsis millal uus osa , Kuulasin Jb ja jutt hakkas tulema.
Kes seda osa loeb, siis soovitan, teil eelmised osad läbi lugeda

Musid ja paid Teilegi