Eesti Aianduse ja Mesinduse Keskkselts

Aiandus ja mesindus olid Eesti talupoegade juures tuntud juba väga ammu. Tööd toimusid siis põhiliselt tavade, kogemuste ja nähtud eeskujude põhjal.Kasutusel oli esialgu nn. metsaaiandus, kus kasvavatelt metsõunapuudelt, pihlakatelt, sarapuudelt, vaarikatelt käidi saaki korjamas.Nende eest püüti isegi hoolitseda sellega, et kaitsti neid loomade eest. Köögivilja kasvatamisel olid kasutusel nn. metsaaiad. Mõni ruutsüld põletati, hariti üles ja tehti sinna kapsad maha , sageli ka naerid ja kaalikad. Maatükk piirati taraga.

Kuni XVI sajandi alguseni oli kasutusel nn. metsamesindus. Otsiti puuõõntes asunud mesilasperesid, võeti need arvele ning varustati peremärkidega.Aiapidamise ja mesinduse oskused arenesid koos kirjasõna tekkimisega XVIII sajandil.Suuremad levitajad olid K.R.Jakobson ja J.V.Jannsen oma väljaannetes.1862.a. alustas tegevust saksakeelne aiandusselts, kuid selles osalemiseks oli eestlastel vähe võimalusi.Kohalikud eesti aiandusseltsid alustasid tegevust aastatel 1890-1898 Kanepi-Antslas, Priipalus, Põltsamaal, Viljandis ja mujal. Eestimaa Aianduse ja Mesinduse Selts asutati 1902. aastal ja selle tegevus õnnistati sisse 19. veebruaril 1903.a. Estonia Seltsi ruumides. Eesti Vabariigis kinnitas seltsi põhikirja Tallinn - Haapsalu Rahukohus 1920.a.(Riigi Teataja 1920, 81/82, 651 - 652).Eesti Aianduse ja Mesinduse Keskselts loodi 1927.a. Tartus. Eesti Vabariigi esimesel perioodil soodustati igati aianduse, mesinduse ja kodunduse arengut ning õpetamist. Õpetati kolmekümne neljas alg- , kesk- ja kõrgemas koolis.Seltsi tegevust toetas valitsus 1% - ga Järvakandi Klaasitehase tuludest. Koos hariduse-, põllumeeste- ja teiste seltsidega andis aianduse selts märkimisväärse osa eesti kodu ning aianduskultuuri kujundamisel.Sõja algusega katkes seltside tegevus. Peale sundkollektiviseerimist, kui taludele jäeti vaid aiamaad, oli see peredele toidu allikas.Vabariigi ajal väljaõpetatud aiandusala spetsialistide abiga õnnestus legaliseerida seltside tegevus 1949. aastal. Aianduse osatähtsuse suurenemine tingis vajaduse korraldada aianduse, mesinduse ja kodunduse kursuseid. Osavõtt neist kujunes suurearvuliseks. Kursuste tulemuseks võib lugeda ka koduaedade rajamist eramute juurde.Kodu ja aianduskultuuri arenedes korraldasid seltsid ilusate koduaedade konkursi. Senini on paljudes kodudes säilinud Keskseltsi poolt väljaantud autasud ja majasildid. Seltsile kogunes suur ilusate koduaedade foto-slaidide kogu. Kuuekümnendate "sula" ajal jõudis meieni ka Euroopa aiapidamise eeskujud. Meil rajati aianduskooperatiive.15.juunil 1992 aastal võeti vastu Eesti Vabariigi seadus "Aiandus- ja suvilakooperatiivide vara erastamise kohta" Seaduse alusel erastati aiamajad ja suvilad ning pandi alus aiandusühistute moodustamisele.Eestis on rajatud aiandusühistud suurte linnade ja asulate ümbruses ja neid nimetati hellitavalt linnalapse paradiisiks.