 koobas.hobune.stream
|
|
Close Help | ||||||||||||||
(Valeria Räniku ja Velga Vītola pildid) |
Uudiseid maailma ja Eesti ilvestest Baltimaade ja Soome puuriilveste register läbi aastakümnete Üks raamat ilvestest (loe tasuta) Veel üks raamat ilvestest (loe tasuta) Ilveseteemalised arvutimängud õpilastele (Fotodel ilves Väike 12.2005 ja 8.2008) |
 |
KUNI 31.7.2015 PAIKNES SEE KODULEHEKÜLG AADRESSIL http://my.tele2.ee/ilvi
NÜÜD ON SEE SIIN, olgugi et ammu uuenemata. Maale kolinuna pole selleks aega olnud.
|
KUNAGI veel varem PAIKNES aadressil https://webzone.ee/ilvi LEHEKÜLG EELARVAMUSTEVABADELE LOOMASÕPRADELE, täpsemini ILVESESÕPRADELE. Aga ka neile, kes ei uskunud, et nendest võinuksid saada ilvesesõbrad. Kuid 5 aastaga (u 2000–2005) sai neid küllalt palju ja oma eesmärgi täitnud, vabastas vana sait ruumi mitmele raamatule ilvestest. Varsti jõuavad internetti ka kõik need raamatud, seni aga võite veel mõned paberraamatu eksemplarid endale saada. Poest otsides ei leia te neid enam, üritage interneti kaudu (vt linke iga raamatu kaanepildi all). Kui mõni raamat on internetipoes otsa saanud, küsige autori käest, mõni eksemplar ehk leidub või saadan raamatu teile näiteks DWD kujul. |
98 fotot)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
2004. a viimastel päevadel ilmus raamat "Ilves ilves" (2005, 320 lk infotihedat teksti, 102 fotot). See kiiresti läbi müüdud raamat räägib kõikidest maailma ilveseliikidest, ilveste loodusesse tagasitoomise projektidest ning loomulikult Läti ja Eesti ilvestest. Raamat paljastab müüte ilveste kohta ja toob lugeja ette paljude konkreetsete ilveste elulood. Sadade kaupa kohe. Andmed raamatu koostamiseks on kogutud peaaegu kõikides Euroopa keeltes avaldatud materjalidest. Täpsemalt – raamatu sisukord on siin.
Nüüd on selle raamatu tekst internetis olemas. Puuduvad ainult fotod ja tabelid, katusega tähed võivad mõnes arvutis vigurdada ja pikad kriipsud ei taha ilmuda. Rääkimata juba mõnedest leedu-läti ja norra tähtedest. Ei viitsi nendega maadelda, parem tegelen rohkem raamatu teise köite trükiks valmistamisega. Lisamaterjale võib lugeda siit.
Eestist Leetu viidud ilveste käekäigust, samuti ühes läti peres kasvanud karupoegadest ja ühe leedu talupere õues elavatest huntidest saab lugeda raamatust "Hundijutud ja karulood" (2005, 128 lk infotihedat teksti ning 108 pilti karudest, huntidest, ilvestest ja kobrastest) ning selle jätkust internetis (seal on peatükid, mis jäid jätkuraamatusse paigutamata). "Hundilugude..." mõlema osa (2005, 2010) sisukord on siin.
"Hundijutud ja karulood. Teine raamat" (2010) sisaldab 200 metsloomafotot ja 200 lehekülge infotihedat teksti – uskumatuid tõsielulugusid Lätist ja Leedust, Pärnumaalt ja Tveri oblastist. Ehkki jätkuraamatus tuleb juttu ka 1. osas mainitud loomadest ja inimestest, võib lugeja vabalt alustada lugemist teisest raamatust, arusaamatuks ei jää miski. Teises osas on palju uut materjali nii huntide-karude kui loomulikult ilveste kohta.
Raamat "Seitsme puu ja mätta taga" on kaasaegne metsalugu määramata vanuses inimlapsele (2007), miks mitte öelda muinasjutt, kus jooniste asemel on loom-tegelaste fotod (32 lk infotihedat teksti, 56 pilti). Sellest raamatust vt lähemalt siit, siit ja siit.
Raamat "Puude taga jõgi, jõe taga mets" on aga muinasjutukauge metsajutt tõeliselt igas vanuses inimlastele, nii elamust pakkuv kui hariv tõsilugu. Tegelaste fotosid on 32 lk kohta 124 pilti, kuid ka teksti on 3715 sõna (kõigest 912 sõna võrra vähem, aga infot loomade kohta vaata et rohkem kui eelmises). Selle 2010. aastal ilmunud raamatu kohta vt lähemalt siit ja siit.
Nii varaküpsenud lapsele kui lapsemeelsele suurele on kirjutatud raamat "Väike ilves, Suur Murr ja teised" (2003). Raamat oli poodides mõne nädalaga otsa saanud ja seda saab lugeda internetis.
Raamat "METSA POOLE. 12 aastat imelist salaelu" on – üllatus – luulekogu. Tekstid on sulatatud metsafotode sisse, on tulnud loodusest, osalt metsa enda mõtted, neid ei tohtinud nende loomulikust keskkonnast välja rebida ega valgele tühjale paberile trükkida. Need sõnad, mõtted ja mõttevallatused said korjatud metsades kolades ja metslooma elu elades, selle tõttu on see raamat nii eriline.
Raamat "LINNAD KASVAVAD ÜMBER METSA" on samuti luulekogu, üheksas keeles ja veelgi ulmelisemate fotodega.
Eesti puuriilveste kohta võib lugeda siit ja siit. Õpetus, mida teha leitud ilvesepojaga, on kättesaadav siit.
Venekeelne juhend, kuidas toimub puuris kasvanud ilveste ettevalmistus loodusele tagastamiseks, asub siin.
PILDIGALERIID siia ei mahu, vaadake siit: Google+. Kuid isegi mu Google-albumites on fotosid vaid poole tunnikese jagu, ilvese (jt loomade) tutvustamiseks. Seegi kodulehekülg on algusest peale olnud ilvese-alase alghariduse pakkuja.
Koduses arvuti-fotokogus on kümneid tuhandeid pilte, lisaks filmid, ja kõik tõsiselt huvitunud isikud saavad neid näha – muidugi tasuta. Tõsi küll, seni pole ükski ilvesefänn kogu kollektsiooni läbivaatamiseks suuteline olnud. Seevastu õppivad kõik huvilised juba 15 minutiga selgeks ilveseliigid. Kanada ilvest enam punailvesega segi ei aeta, ka euroopa ja karpaadi ilvestel tehakse vahet, sest pole siin keerulist midagi. Üle poole tunni pildikogu vaadanud külalised märkasid isegi, et igal ilvesel, nagu ka inimestel, on oma nägu ning puha vale, et nad on kõik sarnased. Tunnikese pärast hakkasid andekamad õpilased ilvese kehakeele järgi juba õigeid järeldusi tegema – nii looma iseloomust kui hetkeolukorrast, jne.
Ilvese häält võite kuulata, kui lähete aadressile http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/FELLYN2.htm. See on ainult üks loendamatute mitmekesiste häälitsuste hulgast, mida ilvesed omavahel kasutavad. Paljud ilveste "jutud" on väga vaiksed või jäävad helisageduste diapasooni, mida inimese kõrv lihtsalt ei erista.
Ilveste kolpadel, nahkadel jms pole minu jaoks tähendust, nagu puudub see ka muudel asjadel-esemetel, millel eluvaimu sees pole. Ei jõua pärale, mis laadi rahuldust või mõnu tuntakse elusolendit esemeks muutes. Väline vorm on väärtuslik ainult eluvaimu ilminguid väljendava vahendina ehk minu huvide keskmes on ilveste käitumine, suhted ja iseloomud, nende maailmataju ja suhtlemisvahendid. Ilves-päritolu lahkamismaterjalil on vahel siiski teaduslikku väärtust, niivõrd nagu see võiks mõnikord seletada ilvesisendi(te) käitumist, mida niisama jälgides mõista ei osanud.
On kiiduväärt, et viimasel aastakümnel on meie teadlased (H. Valdmann, P. Männil jt) teinud ilveste uuringute vallas nii palju. Ei tohi unustada, et Skandinaavia ja Eesti (osaliselt ka Läti) on ilveste viimane pelgupaik. Ei tasu vaigistada oma tõevaistu lohutava enesepetuga, et meie maal ei juhtu juba mõne aastakümne jooksul samamoodi nagu mujal Euroopas, kus ilvesed lasti ära hävitada ning alles siis hakati neid mujalt tooma ja taasmetsastama.
|
Et metsikuid isendeid polnud igal pool kusagilt võtta, kasvatati mõned kodudes juurde, nagu näidatakse järgmises filmis:
|
Valeria Ränik
|
