järjejutt: hanna elu

postitas: Fenomen - 26.03.2016, 2016-03-26 13:30, loetud: 757x

eelmises osas:
Mõtlesin et see oli veel seotud kuidagi Markusega, aga kohale jõudes ootas mind SOKK.....
see oli ikka päris suur. Nagu ommmggg, ma pole kunagi midagi sellist elus tundnud...Mu käed ja jalad hakkasid värisema, süda läks pahaks ja pilt hakkas kaduma.Järgmisel hetkel ärkasin tilgutite all... Siis nägin et eemalt tuleb keegi.. See on arst ja ta ütles et kõik saab korda ja tegi süsti mulle. Ma ajasin täiega vastu nagu mismõttes mingi suvakas vend teeb süsti mulle kuid siis läks pilt uduseks ja ma tundsin, et mul oli hea olla...Järgmisel hetkel ärkasin uuesti palatis. Vaikselt meenus kõik eelnev ning üritasin püsti tõusta, kuid ma sain aru et midagi oli mäda.......
....
...
..
Ma vaatasin palatis ringi, vaatasin käsi ning üritasin liigutada neid. Käed olid korras. ...

Loe edasi | Loe kommentaare (2)

järjejutt: hanna elu

postitas: Fenomen - 26.03.2016, 2016-03-26 06:00, loetud: 765x

(18.04.)
Tere! Olen Hanna ja olen 14-aastane. Elan koos oma kasuema Anne ja isaga Mikkoga. Mul on ka poolõde Johanna, kes on puhas soomlane. Noh, mu isa soomlane ja ta uus naine soomlane ja nii see läkski. Aitab mu pere kirjeldusest ja hakkame siis mu elu arutamisega pihta.
Algul elasin Eestis ja mul olid toredad sõbrannad ja poiss. Sõbrannade nimed oli Laura ja Sandra ja mu poisi nimi oli MIhkel. Täiega kõvv elu oli ja ullult sai nalja. Okei ja ss tuli see lahutus ja uus naine. Nag iu ei miks isa oli seda naist vaja??? No me kolisime siis Soome. Tnx elu!!!! Pidin poisi maha jätma ja niiii niiii raske oli. Noh jah nii see läks.
Elame nüüd juba 2kuud Soomes ja mul pole ühtegi sõpra. Suht mase elu on. Käin kuskil Soome/Eesti koolis aga siin aind jorsid. Teeme õnneks Sandra ja Lauraga iga ...

Loe edasi | Loe kommentaare (1)