Jõuluvana tõeline pale

postitas: polaarrebane - 24.12.2015, 2015-12-24 23:53, loetud: 750x

Lood jõuluvana elukohast on armsad jõulutraditsioonid, kuid tõele need ei vasta. Tõeline jõuluvana on juba ligi 1700 aastat surnud olnud ja tema maised jäänused asuvad Itaalias. Aja jooksul on reaalne ajalooline isik muutunud rahvasuus armastatud kingijagajaks, kes jõuab ühe ööga läbi käia kõik maailma kodud. Soomlaste sõnul elab ta Lapimaal ja täpselt põhjapolaarjoonele on rajatud ka jõuluvana küla. Sinna saadvad kirjad ka Eesti lapsed. Taani lapsed saadavad oma jõulusoovid aga Gröönimaale. Igal aastal jõuab 50 000 kirja Gröönimaa pealinna Nuuki, kus seisab maailma suurim kirjakast, mida jõuluvana 24. detsembril helikopteriga külastab. Ülejäänud aasta peidab ta end teadmata asukohas sisemaa jääkilbil. Kuid hollandlaste ja belglaste arvates on asi hoopis vastupidi. Nende jõuluvana armastab Hispaania kuumust, kuid saabub igal aastal novembris aurikuga Amsterdami.

Kuidas jõuluvana alguse sai

Jõulutaadi nagu me tänapäeval tunneme, lõi coca-cola firma.
1920. aastatel hakkas firma otsima midagi, millega reklaamida oma karastusjooki talvekuudel, mille käive oli ülejäänud aastast tunduvalt väiksem.Coca-Cola otsustati siduda jõulude ja jõuluvanaga ning katsetati mitmesuguseid jõlutaate, kuid ükski neist ei löönud rahva seas läbi. Seda kuni 1931. aastani mil Hadon Sundblomile anti ülesanne jõuluvana joonistada. Ta sai inspiratsiooni luuletusest "Püha Nikolause külaskäik" Oma jõuluvana modelleris ta hea sõbra, alati naerusuise Lou Prentissi järgi. Kui reklaam trükki sai, läks se väga hästi läbi.

Näppas ka viikingitelt:

enne
Thor ratsutas üle taeva vankris, mida vedasid sokud. Samal ajal viibutas ta oma vasarat, nii et kõuekärgatus raputas maad tema all
Nüüd
Jõuluvana saani veavad põhjapõdrad ja tema reisi ajal kostub õrn tilin. Kahe põdra nimed on aga jätkuvalt Välk ja Kõu

Nikolaus sündis 270. aastal pKr Pataras, asulas, mis on praegu rusuhunnik Türgis, kuid omal ajal oli õitsev, kreeklastega asustatud Rooma impeeriumi meresadam.
Täiskasvananuna oli Nikolausel oma piiskopkondnaaberasulas Myras. Ta oli ka nende õpetlaste hulgas, kelle keiser Constantinus 325. aastal kokku kutsus, et vastu võtta kristlik usutunnistus.
Pärast eluaegset kirikuteenistust suri Nikolaus 343. aasta detsembris Myra linna. Kuid ta elas edasi oma piiskopkonna laste südames ja peagi läksid liikvele kuulujutud tema imetegudest, mis viisid selleni, et Nikolaus kuulutati pühakuks. See oli esimene samm tema muutumisel rahvusvaheliseks jõuluvanaks.
Ühe loo järgi oli Nikolaus päästnud kolm noort naist prostitatsioonist. Nende vaene isa ei suutnud maksta lunaraha, mis oli abiellumise eeltingimus, ning ellujäämiseks pidanuksid tüdrukud endid müüma. Piiskop andis neidudele raha, kuid salaja, et neile mitte piinlikkust valmistada. Kolm korda hiilis ta nende maja jurde, et rahakukrud aknast sisse visata. Kui tüdrukute isa soovis aga heategijale pilku heita ning ootas teda, siis Nikolaus tahtis paljastamist vältida ning viskas kolmanda kukru alla korstnast.. See maandus ühe tüdruku sukas, mis oli kuivama riputatud.
Aja möödudes aga muutis lugu eakast mehest vormi. Aastast 1850 pärit lasteraamatus "Püha Nikolaus ja tema teener" kirjeldas Jan Schenkman teda kui heasüdamlikku vana meest, kes ratustas oma lendava hobusega üle katuste ja viskas korstendest kingitusi sisse. Seetõttu harjusid Hollandi lapsed panema oma jalatseid kamina ette, kui nad 5. detsembril voodisse läksid. Kui nad olid viimase aasta jooksul hästi käitunud, võisid nad järgmisel hommikul jalanõudest leida maiustusi. Hollandlaste suur jõulupidu on ikka veel 6. detsembril.

nigulapäev on 6. detsembril ja kirikukalendris on see päev Püha Nikolai mälestuspäev.

Märksõnad: Jõulud  ajalugu