"Kui me räägime Lasnamäest või Ida-Virumaast, siis on väga suur ahvatlus hakata asju lihtsustama ja otsima keerulistele probleemidele lihtsaid lahendusi. Ma kardan, et lihtsaid lahendusi nendele probleemidele ei ole ja olukorra lahenemisele aitab väga palju kaasa see, kui kõik proovivad olla heas mõttes vaoshoitud ja enne mõtlevad, kui ütlevad," rääkis Svet ERR-ile.

Tema sõnul ei tohi anda hinnanguid üksikute näidete või subjektiivsete hinnangute alusel, mis puudutab näiteks maski kandmist või distantsi hoidmist. "Ma arvan, et peamine on kõrvale jätta kõiksugu vale-ettekujutuste tekitamine ja igasugune vastandamine - kui inimesed hakkavad subjektiivse kogemuse põhjal hindama sadade tuhandete inimeste käitumist, siis sellest midagi tarka ei teki. Nii nagu ei teki midagi tarka sellest, kui me hakkame võrdlema, millised olid meie kogemused Prismas, Rimis või Selveris."

Sveti sõnul näitavad uuringud ja statistika, et vene keelt kõnelevad inimesed [kelle osakaal on kõrgema nakatumistasemega Lasnamäel ja Ida-Virumaal keskmisest märksa suurem] kannavad maske ja on koroonaviirusega seotud ohtudest sama teadlikud kui eestikeelsed.

"Muidugi Lasnamäe puhul tuleb arvesse ka see, et siin on rahvastiku tihedus päris suur, võib-olla Eesti üks suurimaid. Ja ilmselt ka see avaldab oma mõju," rääkis Svet.

"Aga peamist vahet näeme selles, kui paljud inimesed saavad teha kaugtööd ja kui hästi nad sotsiaalmajanduslikult kindlustatud on. Kui inimene saab teha kaugtööd, kui ta tunneb end kindlalt, siis võtab ta julgemalt haiguslehe, siis on tal paremad võimalused töötada kodus ja vältida kontakte, sest tema töö iseloom lubab seda. Nii, et need kaks faktorit - sotsiaalmajanduslik taust ja rahvastikutihedus - on peamised põhjused," rääkis Svet.

Lisaks on oluline tegur ka see, kuivõrd inimesed on teadlikud oma õigustest jääda haiguslehele või eneseisolatsiooni, märkis Lasnamäe linnaosa vanem. Sellega seoses tõi ta välja aasta algusest kehtima hakanud seadusemuudatuse, mis võimaldab saada haiguslehel olles tasu juba alates teisest päevast.

Teavituse iseloom on muutunud

Svet rääkis ka riigi ja omavalitsuste teavitustöö iseloomu muutumisest - kui kevadel informeeriti viirusega kaasnevatest ohtudest, siis nüüd selgitatakse inimestele rohkem seda, kuidas ennast kaitsta ning uues olukorras hakkama saada: "Mulle tundub, et kogu meie kommunikatsioonis on põhirõhk võrreldes kevadega, kui meie sõnum oli pigem kriisisõnum ehk et isoleeri ennast, pane korraks elu kinni, siis nüüd me proovime inimestele selgitada, kuidas nad saavad jätkata oma tavapärast elu koroonaviiruse tingimustes."

"Pigem paneb teavitus nüüd rõhku sellele, kuidas on inimestel oleks võimalus ennast kaitsta. Paneb rõhku sellele, et kui inimene tunneb end haigena, siis ta jääks koju, jääks eneseisolatsiooni," rääkis Svet. "Tänaseks me saame aru, et see jama on meiega päris kauaks ja me peame sellega harjuma, elama koos sellega, peame pidevalt mõtlema riskide minimeerimisele ja oma tavapäraste tegevuste jätkumisele," lisas ta.

"Ma arvan, et see on kõige suurem muutus kommunikatsioonis võrreldes kevadega - selgitada, kuidas saab edasi tööl käia, kuidas oma tervist hoida, kuidas kasutada neid väheseid allesjäänud meelelahutusvõimalusi selleks, et oma meeleolu hoida," rääkis Svet.

Lisaks tegeleb linnavõim ka vähekindlustatud inimeste - üksikute pensionärides ja paljulapseliste peredest - abistamisega, lisas Lasnamäe linnaosa vanem.

Kokku on Lasnamäe linnaosa jaganud abivajajatele välja umbes 250 000 maski ning jagamine jätkub, rõhutas Svet.