Ettevõtja Kuldar Leis selgitas, et taotlusvoor on uutele projektidele ning ettevõtjad on selleks pikalt valmistanud – projekte analüüsinud ja koostanud ärimudeleid.

Taotluse plaanisid esitada ligikaudu 150–200 ettevõtet, toetuse maht on nüüd aga poole väiksem. "See on nörritamine, ettevõtjad on palju vaeva näinud," sõnas Leis. Samuti märkis ta, et kuna taotlusvoor avaneb neljapäeva hommikul kell üheksa ning toetust saavad vaid kiiremad, siis saavad toetust pigem lihtsamate projektidega ettevõtted, mille süsteemi sisestamine on lihtsam.

Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Raul Siemi sõnul vähendati taotlusvooru, et kriisis turismisektorit efektiivselt ja parimal võimalikul viisil toetada.

"Valitsus suunas detsembrikuu lõpus turismisektorile 9,9 miljonit eurot kriisiabi, samuti saavad Harju- ja Ida-Virumaa majutus- ja toitlustusettevõtted palgatoetust. Arvestades, et turismisektorile toetuseks eraldatud rahaliste vahendite maht ei ole suur, siis on äärmiselt oluline, et kõik rahalised vahendid leiaksid rakendust viisil, mis oleks üheaegselt efektiivne ning toetaks sektorit parimal võimalikul viisil," seisis Siemi selgituses.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium lubab siiski, et esimesest taotlusvoorust võetud summa jagu jagatakse raha järgmisest taotlusvoorust, mis peaks toimuma veel selle aasta jooksul. Vooruks pikalt valmistunud ettevõtjaid see ei rahulda.

Leis tõi välja, et taotlusvooru puhul pole erinevalt teistest meetmetest tegemist toetusega turismiettevõtete ellu jäämiseks, vaid just uute suundade arendamiseks.

EAS-i teatel antakse toetust antakse külastajatele huvipakkuva lisateenuse või lahenduse arendamisele, teenuse digitaliseerimiseks või unikaalse tehnoloogilise lahenduse arendamiseks.

Taotlusvoorus osalejad saavad taotleda toetust minimaalselt 20 000 eurot ja maksimaalselt 200 000 eurot ning toetuse saamisel tuleb projekt ellu viia kahe aasta jooksul.