"Teadlastele meeldib täpne olla, aga see on ühiskondlik terviseprobleem, selgelt ka poliitiline probleem. Kuidagi tuleb sellele reageerida, et meil pole praegu piisavalt doose võtta. Teisest küljest teaduslikke andmeid pole. See on tüüpiline olukord, kus valitsus ootab teaduslikku nõu, aga teadlased ei saa seda nõu anda, sest teadusandmeid pole," tõdes professor saates "Uudis+".

Teadusajakirjades pole Suurbritannias appi võetud vaktsineerimiskava tõhusust põhjalikult käsitletud. Ligikaudu 43 000 inimesega tehtud katses uuriti ühe vaktsiinidoosi manustamise mõju vaid väikesel katserühmal. Ühekordne vaktsineerimine tagas 50-protsendilise tõhususega kaitse. "See tekitab tõesti sellise tunde, et kui meil on väga suur puudus, võiksimegi piirduda n-ö ühega," märkis Maimets.

Professor nõustus, et pealtnäha on ideel teise vaktsiinidoosi manustamisega oodata jumet. See annaks hingetõmbeaega, kuni vaktsiinitootja Pfizer jõuab suurendada oma tootmisvõimsust. Samuti võib jõuda selleks ajaks turule ja saada heakskiidu teised vaktsiinid.

Paraku pole tema sõnul kahjude-kasude kaalumine sedavõrd sirgjooneline. "Me ei tea, mida täpsemalt kaaluda. See 50 protsenti ehk poole viletsam tulemus tundub päris okei, aga me ei tea, kui kaua see immuunsus sellisel juhul kestab. [..] Veelgi enam, mis võivad olla sellest tingitud probleemid. Näiteks arutletakse kirjanduses päris palju vaktsiinist tingitud tundlikkuse üle," sõnas Maimets.

Primaatide-ahvidega tehtud katsetes on leitud, et pooleli jäetud vaktsineerimiskuur võib tekitada viirusele palju suurema vastuvõtlikkuse. Samuti võib muutuda raskemaks haiguse kulg.

Maimets oletas, et vaktsiini manustamisega mõne päeva võrra viivitamisel erilist mõju ei ole. Teadlasena ta seda hinnangut siiski anda ei saa. "Kõhutunde pealt ei pea [täpselt päevapealt vaktsineerima], aga see arvamus ei põhine absoluutselt mitte millelgi. Võin seda arvamust jagada, aga kui tahate teaduslikult läheneda, on ainuke võimalus teha vastav eksperiment," laiendas professor oma mõtet. Selle välja selgitamine nõuaks täiendavaid kliinilisi katseid ja aega, mida napib.

Ühtlasi tuleks meeles pidada, et ravimi- ja vaktsiinikatsetustega liiga kiiresti edasi liikumises kätkevad omad ohud. "Vahepeal oli kriitika, miks Eesti ei liigu piisavalt kiiresti ja Euroopa niimoodi maha jääb. Tegelikult on Inglismaa vaktsineerinud siiani ainult eriolukorraseaduse alusel. Teatud lepingu alusel öeldakse, et kui firma on teatud punktid täitnud, siis edasiste tagajärgede eest neil vastutust ei ole. Euroopa Liidus sellist võimalust pole," rõhutas Maimets.

Ühest küljest tähendab Euroopa ravimiameti heakskiit, et vaktsiin on praeguste teadmiste põhjal ohutu, efektiivne ja seda on mõistlik kõikidele soovitada. "Teisest küljest selle otsuseni jõudmine võtab ka aega. Jumal tänatud, et seda aega võetakse!" lisas professor.

Viroloog Andres Merits: koroonaviiruse vaktsiinide kohta pole ajalooliselt midagi teada

Kui immuunsus levib, tekib viirusel põhjus otsida variante, mis sellest mööda hiilivad. Tõsi on ka see, et mida kiiremini ja rohkem vaktsiiniga viirust pidurdatakse, seda vähem võimalusi sel selleks on. Väga palju sõltub ka sellest, mida vaktsiin teeb – kas kaitseb nakatumise eest, (mis jätab viirusele vähe võimalusi), või ainult haigestumise eest, (mis võimaldab viirusel endiselt paljuneda). Sellele küsimusele vastust ka veel ei ole.

Koroonaviirustest ja nende vaktsiinidest pole paraku midagi ajaloolist teada.
Samas oleme näinud, et kui viiruse vastu on üliefektiivne vaktsiin (SARS-CoV-2
kuulub siia rühma), siis viirus tüüpiliselt sellega hakkama ei saa. Näited on
lastehalvatus, leetrid, punetised, mumps, kollapalavik.

Kui vaktsiin on algselt kehvakene – (gripp, näib et ka dengue palavik) – hakkab kassi-ja hiire mäng. Seega pigem eeldaksin, et vaktsiinist SARS-CoV-2 mööda hiilida ei suuda, vähemalt mitte lihtsalt või kõrget hinda maksmata. Kindlust siiski ei ole.

Võib tulla ka muid üllatusi. Näiteks on rotaviiruse vaktsiin lääneriikides ligi 95 protsenti efektiivne, kuid Kagu-Aasias (ja mõnel pool mujalgi) on täpselt selle sama vaktsiini efektiivsus paremal juhul umbes 60 protsenti.