Oleviste hoolekanne on juba 19 aastat koduta ja vähekindlustatud inimestele pakkunud jõulurõõmu ja tänavu 29. detsembri keskpäeval pidanuks varasemate heade kavatsuste kohaselt sarnane sündmus toimuma ka kahekümnendat korda.
Loe edasi: 20 AASTAT OLEVISTE KODUTA JA VÄHEKINDLUSTATUD INIMESTE JÕULUPUUD
Hää rahvas lähemal ja kaugemal! Head ettevõtjad ja teised, kellele läheb korda vabatahtlike päästjate valmisolek aidata ligimesi Rõuges ja Võrumaal! Kuulutame välja annetuste kogumise vabatahtlikele pritsimeestele uue päästedepoo ehitamiseks Rõugesse.
Loe edasi: RÕUGE PRIITAHTLIKE PRITSIMEESTE ÜLESKUTSE
Pühapäeval, 29. novembril saime ängistava teate, et meie sõbra Osvaldi suvemaja Tartumaal põles maani maha.
Loe edasi: PÖÖRDUMINE OSVALD SASKO SÕPRADE POOLE
Teisipäeval toimusid Eesti teised annetamistalgud, millest võttis üle Eesti osa 155 algatust. Õhtul kella seitsmeks oli talgutel osalenud vabaühendustele annetatud 106 664 eurot.
Loe edasi: ANNETAMISTALGUTEGA KOGUTI ÜLE 106 000 EURO
Täna toimuvad üle-eestilised annetamistalgud. Erinevate ühiskondlike probleemide lahendamiseks küsib tuge 155 algatust, mille seast iga annetaja saab leida endale sobiva talgukaardilt aadressil www.annetamistalgud.ee.
Loe edasi: ANNETAMISTALGUTEL OSALEDES TEHAKSE ÜLE EESTI HEAD
Pärnu MTÜ Selts Raeküla tähistas eile oma 19. sünnipäeva vabatahtlike abiliste tänamisega, vaadati Raeküla Rahva Teatri etendust ja loositi auhindu vibusportlase Reena Pärnati toetuseks raha annetanute vahel.
Loe edasi: RAEKÜLAS TÄNATI, TEHTI HEAD, VAADATI TEATRIT
Täna ja homme, 11. ja 12. septembril, toimuvad üle Eesti Toidupanga traditsioonilised toidukogumispäevad. Pärnu Mai Selveris asusid esimeses vahetuses ostjatelt-heategijatelt toidukaupa vastu võtma Raeküla Vanakooli keskuse ja Pärnu Y-klubi vabatahtlikud.
Loe edasi: TÄNA JA LAUPÄEVAL SAAB PEA POOLESAJAS KAUPLUSES ANNETADA TOITU
Euroopa Spordinädala avaüritus koolinoorte heategevuslik Teatejooks pikendas osavõtjate registreerimist esmaspäevani, 14. septembrini. Korraldaja sõnul on suuremate linnade koolid praegu äraootaval seisukohal ja küsivad lisaaega, et traditsioonilisest spordiüritusest siiski osa võtta.
Loe edasi: HEATEGEVUSLIKU TEATEJOOKSU REGISTREERIMINE PIKENEB
Eesti osavõtjate rohkeimaks koolinoorte spordiürituseks kasvanud heategevuslik 15. teatejooks toimub 23. septembril Spordinädala avaüritusena. Jooks toimub parkides ja staadionitel üle Eesti, osalema on oodatud 12 000 põhikooliõpilast. Tasuta registreerimine on avatud 9. septembrini.
Loe edasi: HEATEGEVUSLIKUS TEATEJOOKSUS OSALETAKSE KORRAGA 27 KOHAS
11. juulil said tormis kannatada Kuremaa tuuleveski tiivad. Paljud kohalikud ja kaugemad inimesed on avaldanud soovi veski tiibade taastamisel abiks olla.
Loe edasi: KUREMAA TUULIKU TIIBADE TAASTAMIST TOETATAKSE ANNETUSTEGA
Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefondi palvel tõi väikemehe koos vanematega oma eralennukil Newcastlest Tartusse üks Eesti ettevõtja.
Loe edasi: LIGI 11 KUUD INGLISMAAL RAVIL VIIBINUD MATTIAS JÕUDIS TÄNA ÕHTUL EESTISSE TAGASI
Meil on võimalik täna, plaanitust 80 aastat hiljem, likvideerida ajalooline ebaõiglus ning tasuda auvõlg enam kui 300 Petserimaal Vabadussõjas langenu ees. Nende kangelaste mälestuse põlistamine Petserimaa Vabadussõja monumendi püstitamisega Setomaale Värskasse on vähim, mida saame täna turvalises ja vabas Eestis elades nende auks teha. Sinu toetus on vajalik!
Loe edasi: AEG TASUDA AUVÕLG – PETSERIMAAL VABADUSSÕJAS LANGENUTE EES
Mattias on ühe aasta ja nelja kuu vanune pisipoiss, kellel dignoositi harvaesinev immuunpuudulikkuse vorm ning kellele selle aasta alguses siirdati Inglismaal, Newcastles uued luuüdi tüvirakud. Väga erilise haiguse tõttu on Mattias pidanud Inglismaal viibima juba 10 kuud, ja kuigi lapse ravikulud maksab Eesti Haigekassa, tuleb kõik ravireisiga seotud kulud perel endal tasuda. Lastefondi toetus kogu raviperioodi jooksul on 6000 eurot.
Lapse arsti, dr. Andrew Gennery sõnul on Mattiase lugu justkui õpikust võetud – pisipoiss püsis siirdamiseni heas seisundis, elas siirdamiseelse keemiaravi vapralt üle, talle leiti kiiresti sobiv doonor, siirdamine ise kulges komplikatsioonideta, nii nagu ka esimesed 36 päeva täielikus isolatsioonis.
Tänaseks on siirdamisest möödas enam kui 100 päeva ja seni on kõik liikunud paremuse poole, kinnitab lapsega Inglismaal ravil viibiv Mattiase ema Elina. Ema sõnul on Mattias nüüd lõpuks üle mitme kuu hakanud isukalt sööma, kogub iga päevaga üha enam jõudu ning õpib uusi oskusi.
Just väga erilise immuunpuudulikkuse vormi tõttu kujunes Mattiase haiglasviibimine arvatust palju pikemaks. Nüüd on aga tohtrid seda meelt, et pisipoiss on mõne nädala pärast valmis Inglismaalt tagasi kodusesse Eestisse reisima. Loodame väga, et ka viimastel päevadel Mattiast kimbutav viirushaigus kiiresti taandub. Siirdamisjärgselt on Mattiase immuunsus äärmiselt madal ning arvestades ka koroonaviiruse ülemaailmset levikut, tuleb kojusõiduks leida väga turvaline viis. Hea meel on selle üle, et Lastefondile ja Mattiase perele on transpordi osas lubanud abikäe ulatada üks Eesti ettevõtja.
Enne Inglismaalt lahkumist tuleb aga Mattiase perel tasuda veel viimased sealse eluasemega seotud kulud ning vormistada tagasisõiduks reisikindlustused, kokku ligi 2000 euro ulatuses. Usume ja loodame, et Lastefondi heade annetajate abiga saame needki kulud tasutud ning lapse pere saab keskenduda vaid Mattiase turvalisele kojusõidule ning edasisele paranemisele.
Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefond on Mattiase ravireisi heade annetajate abil toetanud eelmise aasta sügisest, suuresti on perele abiks olnud ka kohalik omavalitsus. Mattiase pere ise on panustanud lapse ravireisiga seotud kuludeks oma kogutud säästud.
Aitäh, et aitate meil aidata!
Väikest Mattiast saab aidata helistades Lastefondi heategevuslikele telefoninumbritele ning teie poolt valitud annetussumma listakse teie sama kuu telefoniarvele. Sobiva summa annetamiseks tuleks helistada vastavale annetusnumbrile:
„Nüüd juba kolmandat nädalat lastega tervisekõnnile minnes haarame kaasa ka kilekotikesed, et suuremast rämpsust möödudes see kokku koguda ja suurde prügikonteinerisse puistata,” selgitab Sirje. Päris kõike üles ei võeta, näiteks suitsukonisid või klaasikilde. Aga kilekotid, taara, tühjaks söödud pakendid, salvokelgu tükid ja muu seesugune praht võeti täna Sindi dendropargi ja Sõpruse pargi piirkonnast üles.
[pullquote]Kutsume kõiki üles läkitama mäletamist väärt hetki oma eakatele lähedastele ja sõpradele vana hea ümbrikusse pistetud kirja teel[/pullquote]Kestev eriolukord koos eraldatuse ja üksildustundega on väga valusalt tabanud neid, kes on omaenda tervise kaitseks hoolekandeasutusse suletud. Aega, mil lähedased pole külla saanud, võib varsti mõõta kuudes. Isegi üle aia ei saa lehvitada ega paari sõna vahetada. Telefonikõned pakuvad lohutust, kuid ka nende kestus on üürike.
Küllap teab meist igaüks, kui palju rõõmu valmistab tänapäeval piiksuga telefoni saabunud kiri või sõnum sõbralt, pildike perematkalt, esimesed õied lillepeenras, hetk lemmiklooma tegemistest… Miks mitte pakkuda samasuguseid rõõmuhetki oma hooldekodus olevale naabrimemmele, pereliikmele või niisama heale tuttavale?
Loe edasi: TUNTUD ERAKLIINIK ANNETAS PAUNKÜLA HOOLDEKESKUSELE KAITSEMASKID
[pullquote]kuigi kõikjal Euroopas on loomaaedadel praegu raske, on Itaalias olukord lausa kriitiline[/pullquote]Amuuri tiiger Pootsman viibib Parco Natura Viva loomaaias üleeuroopalise ohustatud liikide paljundusprogrammi raames. Koroonapandeemia tõttu on eraloomaaed suletud ning kadunud on põhiline tuluallikas – külastajad. Pootsmani vader Krah Pipes nõustus Tallinna loomaaia ettepanekuga annetada kahe viimase aasta Pootsmani toetussumma raskustesse sattunud Itaalia loomaaiale. Tallinna Loomaaia Sõprade Seltsi poolt 7200 euro suuruse vaderitoetuse ülekandmine aitab Parco Natura Vival raske aeg üle elada ning tagada Pootsmani heaolu.
Loe edasi: EESTI ETTEVÕTE KRAH PIPES TOETAB TIIGER POOTSMANI KRIISI AJAL ITAALIAS
„Magnus Kirt annetas Tõrva lastele kolm arvutit, aga mina kaks, mina niikaugele oda ei viska,“ märkis Ivari Viigimets. „Kutsun üles kõiki, kellel mõni arvuti üle on, neid abivajajatele andma!“ Arvutispetsialistina paneb Ivari Viigimets südamele, et abivajajale antav arvuti peab olema töökorras, puhastatud ja uuendatud.
Sülearvutid on üle antud Otepää valla sotsiaalteenistusele, need toimetatakse abivajajateni.
Ivari Viigimets on olnud varasemalt Otepää vallavolikogu liige ja kultuurikomisjoni esimees.
KU päevatoimetaja
Fenüülketonuuria on haruldane kaasasündinud ainevahetushaigus, mille korral kuhjub organismis aminohape fenüülalaniin ja mida saab ravida vaid eluaegse eridieediga. Kui dieeti ei jälgita, pidurdub vaimne areng ja kujuneb välja sügav vaimne alaareng. Nii vajavad fenüülketonuuria diagnoosiga inimesed eritoiduaineid, mis on aga tavatoiduainetest keskmiselt 6 korda kallimad. Kui siiani aitas peredel kallihinnalise ravitoidu soetamisega toime tulla puudetoetus, siis alates möödunud aasta lõpust ei ole Sotsiaalkindlustusamet mitmel fenüülketonuuria diagnoosiga lapsel puuet pikendanud ning haige lapsega pered on jäänud igasuguse toetuseta.
Üks riiklikust abist ilma jäetu on 5-aastane Dominic. Tänu riiklikule sõeluuringule avastati nii Dominicil kui ka tema tänaseks 11-aastasel vennal Mattiasel haruldane haigus kohe pärast sündi. Kui haigus õigeaegselt avastatakse ning dieeti korralikult jälgitakse, areneb lapse aju normaalselt ja inimene saab elada täisväärtuslikku elu. Dominic ja tema vend Mattias on igati vahvad ja tublid poisid. Mattias saab kehtiva puude tõttu veel toetust, Dominic aga mitte.
Loe edasi: HARULDASE AINEVAHETUSHAIGUSEGA LASTE PERED VAJAVAD ABI
[pullquote]Pärnati ammune siht on olnud Lõuna-Korea, kus vibulaskmist peetakse sealse vilje lahutamatuks osaks.[/pullquote]Seni on Y’s Men International Pärnu Y-klubi abistanud esmajoones kasuperede ühendust ja hiljem jätkanud Raeküla Vanakooli keskuse noortekeskuse töö toetamist. Mullu novembris toimunud klubi kogunemisel tutvustasid Y’s Men International Soome-Balti piirkonna direktor Piia Karro-Selg ja sama rahvusvahelise ühenduse Eesti piirkonna kuberner Mikko Selg ettepanekut toetada Pärnatit nõu ja oma võimalustega teel Tokyo olümpiale. Jõulukuu koosolekul otsustati asi lõplikult ära ja asja vedamise võttis enda kätte Mikko Selg, kes kohtus lootustandva vibusportlasega. Eesmärgiks seati vähemalt 3000 eurot.
Pärnati ammune siht on olnud Lõuna-Korea, kus vibulaskmist peetakse sealse vilje lahutamatuks osaks. Sportlane soovib harjutada Lõuna-Korea vibukoolis, kus Kim Hyung Tak treenib oluliselt teisiti. Tehnika muutmine on seni takerdunud raha puudumise taha. „Lisaks konkreetsele Lõuna-Korea treeninglaagrile on Reenal vaja muidki teenuseid – psühholoog, füsioteraapia, massaaž jne. Selleks, et noor sportlane ja tema pere saaksid keskenduda peaasjalikult treeningutele, aga mitte majanduslikele muredele, on iga euro suure väärtusega,” ütleb Karro-Selg.
Eile õhtupoolikul Raeküla Vanakooli keskuses toimunud traditsioonilisel naistelaulupäeval esinesid Sindi naisansambel Šal-lal-laa ning Pärnjõe rahvamaja rahvaliku muusika lauluansambel Krõõt ja Kraaded. Pärnu Y-klubi algatusel korraldati kontserdi ajal heategevuslik loterii, millest laekuva tuluga soovitakse abistada kodulinna noort vibusportlast Reena Pärnatit teekonnal Tokyo suveolümpiamängudele.
[pullquote]Klubi on väike, aga tubli rakuke rahvusvahelises Y’s Men liikumises, millel Eestis pea 100 aastat vanust[/pullquote]Šal-lal-laad juhendab 150 aasta vanust Sindi laulukoori dirigeeriv Kristel Reinsalu, keda tänavu pärjati Tori valla aasta kultuuriedendaja aunimetusega. Ka Põhja-Pärnumaa valla Pärnjõe rahvamaja lauluansambli Krõõt ja Kraaded juhendaja ning Tori segakoori dirigent Kalli Rõõmusaare pälvis samasuguse aunimetuse – Tori valla aasta kultuuriedendaja.
Šal-lal-laa laulis esimese loona lustliku laulu „Nääritaadile”, mida saatis naiste kelmikas lavaline liikumine. Järgnes pühalik „Halleluuja” ja „Valged jõulud”. Aasta tagasi Pärnust väljunud viimase rongi mälestuseks ja uhkema reisirongi saabumise ootuses lauldi „Kui jaamast lahkub rong”. Reinsalu küsis mälumängu küsimuse: „Kes on Mikk Targo?” Mitme pakkumise peale, millest mitte ükski polnud vale, arvati lõpuks ühisel meelel, et Mikk Targo on kergemuusika vend!” Selle järel lauldi Heldur Karmo sõnadel ja Mikk Targo viisil loodud „Head uut aastat!”. Aga rahvas kutsus viimase laulu järel Šal-lal-laa tagasi ja vaatamata õues valitsevast mustast maast kõlas naiste suus ikkagi „Taas talveteedel”.
Loe edasi: Šal-lal-laa ning Krõõt ja Kraaded laulsid noore vibusportlase Reena Pärnati toetuseks
Sindi gümnaasiumis õppivate õpilaste kodud said jõulukingiks suitsuandurid. Säärase kingituse mõte läks idanema pärast Ihastes toimunud tuleõnnetust, mis on üks Eesti lähiajaloo ohvriterohkeim kahjutuli.
[pullquote]Teile kõigile kingitakse täna suitsuandur, ikka selleks, et jõulud teie peres mööduksid turvaliselt![/pullquote]Täna kogunesid kõik Sindi gümnaasiumi õpilased kooli aulasse, kus direktor Ain Keerup kõneles sellest, et jõulude ajal räägitakse hoolimisest rohkem kui seda tavapäraselt tehakse. „Hoolimine ei ole väga raske, see ei nõua meilt väga palju aega ja sageli ei ole selleks vaja ka kulutusi teha. Mõnikord aga siiski on,” lausus Keerup, kes tõdes, et kahjuks sageli küll hoolimisest jutustatakse, kuid sõnadeks see jääbki. Direktor väljendas siiralt head meel, et saab töötada Sindi gümnaasiumis koolijuhina. „Tõsi, see töö ei ole sugugi nii lihtne, kui paljudele tundub, aga mind ümbritseb väga palju hoolivaid inimesi. Õpilased hoolivad oma kodumaast. Nad ei räägi sellest, vaid seisavad riigile olulistel hetkedel sadade sinimustvalgete lippudega. Nad hoolivad oma õpetajatest ja minust kui koolijuhist. Tean seda, sest saan iga päev pea kümme kallistust. Uskuge, see on südantliigutav.”
Johanna Grauverk ütleb oma viimati ilmunud raamatus „Minu värvilisest maailmast – Looja Loomingu Lättel”, et tema täpselt samanimeline näitus toimub äsja valminud trükise auks.
[pullquote]ma mõtlesin, et seal laua taga istuda on väga igav[/pullquote]„Näituse avapäevaks ja ühtlasi minu raamatu esitluseks on „Raeküla hea kodaniku nädala” lõpusündmus, kus astuvad lavale pereansamblid, antakse välja Raeküla hea kodaniku ja ka aukodaniku tiitel,” jätkab Grauverk, kes jätab märkimata, et autor ise ongi see aukodanik ja hea kodaniku tiitli saaja tema lähimaid abilisi Arvo Soovik. Ilmselt ta seda ei teadnudki, sest Raeküla Vana kooli keskus oskas otsust hoida kuni viimase hetkeni salajas. Aga kõike ei teadnud ette aimata isegi mitte keskuse juhataja Piia Karro-Selg.
Kui RVK huvikooli bänd, pereansambel Baumann, perebänd Juhkamsoo Plixid, pereansambel ja Pajusaare Tüdrukud olid oma esinemise lõpetanud, toodi saali heategevusloterii auhindade laud. Pärnu Y klubi korraldas seegi kord heategevuslikku korjandust, kus iga kindlas vääringus annetatud summa eest anti vastu numbriga varustatud pilet. Pärnu abilinnapea Meelis Kukk võttis oma käega pileti, millel olev number tähendas Grauvergile peavõitu.
Loe edasi: Raeküla esimene aukodanik: külva seeme pildikirjas tagasi
21. novembril oli Põltsamaa Lions klubi koosolekul üllatuskülaliseks hiljutine sumokuulsus , tänane ettevõtja ja Riigikogu liige Kaido Höövelson (sumos tuntud Barutona), kes lähisuhtluses kiitis positiivse eluhoiakuga Põltsamaa kandi inimesi, head elukeskkonda ja head majanduskeskonda.
Kui tugevad seosed on teil Põltsamaaga? „Põltsamaal on palju postiivseid inimesi ja iseäranis hea elukeskkond. Mind seovad selle paigaga erinevad asjad. Käin siin kuus kaks või kolm korda. Mul elab siin sõpru ja tuttavaid. Põltsamaa on tore linn, kuhu tasub alati tagasi tulla.”
Põltsamaa Lions klubi koosolekut külastasite selle ühenduse liikmeid, Põltsamaa Ettevõtjate Liidu presidendi ja Põltsamaa linnavolikogu esimehe Andres Vääna kutsel. Kuivõrd Põltsamaa majanduseluga ise kursis olete? „Põltsamaa firmadest nimetaksin esimesena E-Piim Põltsamaa meiereid. Olen seda ettevõtet nõustanud juustu toodangu turustamisel Jaapanisse. Kindlasti on siin teisigi suuri ja tugevaid ettevõtteid. Siinset majanduselu tuleb hoida ja kaitsta . Poliitikud peavad ka aru saama, et Kesk-Eestis peavad olema tugevad tööandjad.”
Mis mulje jäi Põltsamaa Lions klubi tegevusest? „Kindlasti on see väga teretulnud ettevõtmine, ühtehoidva seltskonna ja tugevate traditsioonidega. Üllatav, et klubis on sedavõrd palju liikmeid. Ma olen kokku puutunud ka Jaapani Lions klubidega.”
Jaan Lukas
Tallinna Lastehaigla toetajana juba 26. aastat värvub Neste Eesti peakontori fassaad täna sirelilillaks. Ülemaailmse algatusega liitudes väljendab ettevõte toetust enneaegselt sündinud lastele ja nende peredele.
17. novembril tähistatakse üle maailma enneaegse sünni päeva ja sel puhul värvuvad õhtu saabudes sirelilillaks haiglad, kirikud, kultuuri- ja ametiasutused ning paljud avalikud hooned, juhtides tähelepanu enneaegsete laste sünniga seotud probleemidele.
„Tänase aktsiooniga mõtleme me lastele, kes oma esimesed nädalad ja vahel isegi kuud veedavad haiglas. Ja nendele vanematele, kelle rõõmu lapse sünni üle varjutab lapse keeruline olukord, mure, teadmatus ja stress,“ ütles Neste Eesti peadirektor Dennis Antamo.
Loe edasi: Neste Eesti peakontori fassaad värvub täna sirelilillaks
koobas.hobune.stream
