28.detsembril saatis Tartu teadusettevõte BioCC OÜ suure kingipaki SA Tartu Kiirabile. Kingitusega sooviti avaldada tänu eelkõige inimestele, kes vaatamata nakkusohule ja haigusteperioodile tõttavad abivajajatele alati appi.
Loe edasi: BIOCC OÜ KINGITUS TARTU KIIRABILERubriik: Tartu linn
EESTIS ALGAS COVID-19 VAKTSINEERIMINE
Täna algas Eestis COVID-19 vaktsineerimine. Esimesena alustati haiglate, kiirabide ja perearstikeskuste tervishoiutöötajate vaktsineerimisega Ida-Virumaal, Tallinnas ja Tartus. Alates tulevast nädalast minnakse järk-järgult üle Eesti.
Loe edasi: EESTIS ALGAS COVID-19 VAKTSINEERIMINEILLE PALMILE TULLIO ILOMETSA MUINSUSKAITSEAUHIND
Tullio Ilometsa muinsuskaitseauhinna nr 4 pälvib Tartu Akadeemilise Muinsuskaitse Seltsi pikaajaline eestvedaja, kultuuriloo koguja ja tutvustaja Ille Palm.
Loe edasi: ILLE PALMILE TULLIO ILOMETSA MUINSUSKAITSEAUHINDÜLIÕPILASSELTSI JAKOBIA KOGUNEMINE TARTUS I ÜLDLAULUPEO MÄLESTUSKIVI JUURES
KIRI EMAJÕELINNAST JAAGUPLASTELE
Kolmapäeval, 25. novembril kogunes kümmekond üliõpilasseltsi Jakobia veteranliiget Tartus I üldlaulupoe mälestuskivi juurde, et mälestada meie hulgast hiljuti Pärnu-Jaagupi surnuaeda oma perekonna rahulasse viidud seltsikaaslast, matemaatik Jaan Reinandit.
Loe edasi: ÜLIÕPILASSELTSI JAKOBIA KOGUNEMINE TARTUS I ÜLDLAULUPEO MÄLESTUSKIVI JUURESHURDA JUURES PEETI TARTU RAHU PÕLISTAMISE SELTSI AASTAKOOSOLEKUT
Esmakordselt kogunes Tartu Rahu Põlistamise Selts oma aastakoosolekule välitingimustes, et järgida valitsuse soovitusi koroonapandeemia olukorras ja vähendada nakkuse levitamise või nakatumise ohtu.
Loe edasi: HURDA JUURES PEETI TARTU RAHU PÕLISTAMISE SELTSI AASTAKOOSOLEKUTALDO KALSU „KAKS ELU”
See oli täpselt paar nädalat tagasi, kui tegin hommikul harjumuspärase käigu postkasti juurde. Kogu postkasti täitis ootamatu üllatusena täies pikkuses, laiuses ja sügavuses kopsakas panderoll – saadetis, mille saabumisest polnud eelnevalt aimu. Pakendit avades ilmus nähtavale kvaliteetpaberile trükitud mälestusteraamat „Kaks elu”, autor Aldo Kals.
Loe edasi: ALDO KALSU „KAKS ELU”„HAKKAME SANTIMA!“ VALLUTAB TARTU LINNA
Eesti ja teiste rahvaste sanditamiskombeid elavdav üle-eestiline aktsioon „Hakkame santima!“ tipneb 8. ja 9. novembril Tartu linnas.
Loe edasi: „HAKKAME SANTIMA!“ VALLUTAB TARTU LINNARAHVAÜLIKOOL KINKIS ALO RITSINGULE SÜNNIPÄEVAKS TEMA PORTREE
Tartu Rahvaülikool kinkis täna dirigent Alo Ritsingule homse sünnipäeva puhul õnne soovides tema ja tema isa, dirigent Richard Ritsingu portreed. Portreed andsid üle Tartu Rahvaülikooli juhatuse liige Maire Breede ja nõukogu liige ning dirigent Lauri Breede.
Loe edasi: RAHVAÜLIKOOL KINKIS ALO RITSINGULE SÜNNIPÄEVAKS TEMA PORTREELANGENUD VABADUSVÕITLEJA PÄEVA KONVERENTS
Laupäeval, 24. oktoobril toimub Tartu Ülikooli peahoone auditooriumis 139 Langenud Vabadusvõitleja Päeva 24. konverents, mis kevadel koroona tõttu ära jäi.
Loe edasi: LANGENUD VABADUSVÕITLEJA PÄEVA KONVERENTSAJALEHEL EESTI KIRIK OLI TÄHTPÄEV
Aastatel 1923–1940 välja antud ajaleht Eesti Kirik jätkas ilmumist 1990. aastal. Seega on selja taha jäänud kolm kümnendit kristlikku ajakirjanduslikku tööd. Seda juubelit koguneti tähistama reedel, 16. oktoobril Tartu Jaani kirikusse.
Loe edasi: AJALEHEL EESTI KIRIK OLI TÄHTPÄEVJÜRI KUKE MÄLESTUSKONVERENTS TOIMUB ERANDLIKULT HINGEKUUL
Stalini-järgses Nõukogude Liidus seaduslikkuse suitsukatte varjus toimetatud justiitsmõrva ohvri Jüri Kuke mälestuseks ja okupatsioonirežiimile vastupanuliikumise austuseks peetakse traditsiooniline iga-aastane konverents Tartu Ülikooli peahoones 24. oktoobril.
Loe edasi: JÜRI KUKE MÄLESTUSKONVERENTS TOIMUB ERANDLIKULT HINGEKUULMENUKAST LASTEKIRJANIKUST KRISTINA RUDERIST SAI TARTU ÜLIKOOLI MAGISTRANT
Tavaliselt tormist tingitud elektrikatkestuste tõttu jääb mõnigi küla päevaks või kauemakski ilma elektrita. Huumoriga pooleks võib öelda, et Tartumaal elav lastekirjanik Kristina Ruder on elektri olemasolus maal kindel. Suvel ilmus temalt raamat “Martin ja tema sõbrad ehk maal on elektrit”.
Loe edasi: MENUKAST LASTEKIRJANIKUST KRISTINA RUDERIST SAI TARTU ÜLIKOOLI MAGISTRANTRAHVAÜLIKOOL ALUSTAS ÕPPEAASTAT TUNNUSTUSTEGA
Esmaspäeva õhtul tähistas Tartu Rahvaülikool õppeaasta algust tunnustusüritusega botaanikaaias. Kuulutati välja aasta õppija, aasta õpetaja, eritunnustustena aastate lillelised õppijad ja aasta õppematerjalide koostaja.
Loe edasi: RAHVAÜLIKOOL ALUSTAS ÕPPEAASTAT TUNNUSTUSTEGARAHVAÜLIKOOLI RISTIISA MAALI AVAMINE
Neljapäeval, 13. augustil kell 13.30 avatakse Tartu Rahvaülikooli kunstikeskuse fuajees (Vaksali 7) Reino Lemmetyise portree koos tänutekstiga.
Loe edasi: RAHVAÜLIKOOLI RISTIISA MAALI AVAMINEEESTI POKSIKULTUURI RAJAJALE ERICH LUKINILE AVATI MÄLESTUSKIVI
Tartus Vana-Peetri kalmistul puhkava Erichi Lukini (8. august 1905 – 4. oktoober 1986) kalmul avati 22. juulil mälestuskivi. Kehalise kasvatuse õpetaja, mitmekülgse treeneri ja legendaarse poksi- edendaja mälestussündmuse korraldas tänase Eesti poksi üks eestvedajaid, kauaaegne Eesti Poksiliidu president Vello Kade.
Loe edasi: EESTI POKSIKULTUURI RAJAJALE ERICH LUKINILE AVATI MÄLESTUSKIVILIGI 11 KUUD INGLISMAAL RAVIL VIIBINUD MATTIAS JÕUDIS TÄNA ÕHTUL EESTISSE TAGASI
Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefondi palvel tõi väikemehe koos vanematega oma eralennukil Newcastlest Tartusse üks Eesti ettevõtja.
Loe edasi: LIGI 11 KUUD INGLISMAAL RAVIL VIIBINUD MATTIAS JÕUDIS TÄNA ÕHTUL EESTISSE TAGASIJAGA ERM-iga OMA TAIMETOIDULUGU – NURMENUKUTEE, NAADISALAT, OBLIKASUPP
Aiataimede kõrval koguvad meie toidulaual üha enam populaarsust need, mis kasvavad hoopis aia taga. Eesti Rahva Muuseum ootab retsepte, kirjeldusi ja pilte metsikutest toidutaimedest, et talletada tuleviku tarbeks, kust ja mida me tänapäeval korjame ning mida sellest valmistame. Parimad kaastööd saavad rahalise tasu.
Loe edasi: JAGA ERM-iga OMA TAIMETOIDULUGU – NURMENUKUTEE, NAADISALAT, OBLIKASUPPERIOLUKORRA JUHT SULGEB COVID-19 NAKKUSPUHANGUGA ÜHISELAMU
Eriolukorra juht Jüri Ratas allkirjastas täna korralduse, et tõkestada COVID-19 viiruse levikut 281 elanikuga ühiselamus Tartus aadressil Raatuse 22. Inimesed, kes elavad ühiselamus, peavad jääma kuni COVID-19 testi tulemuste selgumiseni oma korteritesse ning vältima kontakti teistega.
Liikumispiiranguga inimestele korraldatakse kohapeal toitlustus. COVID-19 positiivse diagnoosiga tudengid peavad jääma Raatuse 22 ühiselamusse isolatsiooni kuni tervenemiseni.
Liikumispiirang kehtib ühiselamus elavatele inimestele kuni nende COVID-19 testimise läbiviimiseni, nakatunutega kokkupuutunud lähikontaktsete välja selgitamiseni ja testi tulemuste saabumiseni. Selleks, et vältida nakkuse edasilevimist, jagatakse ühiselamu kolme tsooni. Elanikud paigutatakse vastavalt sellele, kas tegemist on COVID-19 positiivse, tema lähikontaktse või nakatunuga mitte kokku puutunud COVID-19 negatiivse inimesega.
COVID-19 positiivsed peavad püsima ranges isolatsioonis kuni haigusest tervenemiseni.
Loe edasi: ERIOLUKORRA JUHT SULGEB COVID-19 NAKKUSPUHANGUGA ÜHISELAMU
TARTU TUDENGITE KOOSVIIBIMINE PÄÄDIS KUUE POSITIIVSE KOROONAPROOVIGA
Tartu ülikooli ühiselamu kuue elaniku Covid-19 proovid osutusid positiivseks, ühiselamu on suletud ja esmajärjekorras asutakse testima 42 sama korruse elanikku. Terviseamet arvestab ligikaudu 200 testi tegemise vajadusega.
Terviseamet teavitas nakatunuid positiivsetest proovi vastustest ning kehtestas koroonaviirusesse haigestunutele karantiini ja nende kontaktsetele isolatsiooni. Järgmises etapis asutakse korruste kaupa testima kõiki ühiselamu elanikke.
„Terviseamet jätkab täna kõikide haigestunute nõustamist, et neid isolatsiooniks ette valmistada ja selgitada välja inimesed, kellega nad on kokku puutunud. Vastavalt kogutud infole koostatakse plaan viiruse leviku piiramiseks,“ ütles terviseameti lõuna regionaalosakonna juhataja Tiia Luht.
Tartu kiirabi infektsioonivolinikud on haigestunuid ja nende kontaktseid juhendanud haigusega toime tulemiseks ja nakkuse leviku peatamiseks. Terviseamet on teavitanud üliõpilasküla, juhendanud ühiselamu personali desinfitseerimisel ning jaganud neile isikukaitsevahendeid nakatumise ärahoidmiseks.
Loe edasi: TARTU TUDENGITE KOOSVIIBIMINE PÄÄDIS KUUE POSITIIVSE KOROONAPROOVIGA
MAILIS REPS: KINDLASTI EI TEKI KÕIGIL ÕPILASTEL KOHUSTUST KOOLI MINNA
Alljärgnevalt vastused, kuidas peaks toimuma üleminek täielikult distantsõppelt tavapärasemale elukorraldusele.
Haridus- ja Teadusministeeriumi kodulehelt saab teada, et kui COVID-19 epideemia taandub, algab koolides pärast 15. maid üleminekuaeg, mil kontaktõpe on pigem erandlik ning mõeldud eelkõige lõpetajatele ja lisatuge vajavatele õpilastele. Kindlasti ei teki kõigil õpilastel kohustust kooli minna, vajadusel võib distantsõppega jätkata.
Haridus- ja Teadusministeerium kooliaasta lõpetamisest
Tavapärasele õppele naasmise eeldus on õpilaste turvalisuse tagamine. Lapsi võib kooli lubada ainult siis, kui see on nende jaoks ohutu.
Enne seda peab olema ühiskonnale ekspertidelt antud tõenduspõhine sõnum, et olukord riigis võimaldab seda teha.
Loe edasi: MAILIS REPS: KINDLASTI EI TEKI KÕIGIL ÕPILASTEL KOHUSTUST KOOLI MINNA
MÄLESTUSKILDE 2. VEEBRUARIST
Kunagise „Poolpäevalehe“ ja „Lisanduste“ kaastöölise ning levitajana panen kirja mõne mälestuskillu Tartu rahulepingu aastapäeva meenutamisest.
Ajalooliseks minevikusündmuseks oli Vanemuise ringauditooriumi tormiline rahvakoosolek 2. veebruaril 1988. Vabadusvõitleja Heino Noore sõnul plaksutas osa publikut isamaaliste sõnavõttude toetuseks avalikult, osa aga veel laua all. Helilindistasin lisaks samale koosolekule ka sellele järgnenud “koerte koori”okupatsioonivõimude kuulekate kannupoiste, julgeolekukomitee ninameeste Rein Sillari ja Anti Taluri ooperist „Tartu Rahumaja”. Selgituseks niipalju, et kui aasta varem jälgis Hirvepargi sündmusi nõukogude võim fotoaparaatide ja kinokaameratega, siis nüüd otsustati näidata muskleid. Kohal olid täies varustuses kumminuiade ja kilpidega kiivrites löömameeste ahelikud, kellel kindlasti ka tukid põues. Toeks veel valjuhääldajad ja verekoerad ning tuletõrjujate survevoolikud ja sireenid. Tartu rahumaja oli võetud piiramisrõngasse. Jäi mulje sõjaseisukorrast. Ka hoolitseti selle eest, et “ohtlike isikute” rahu sel ega järgmisel päeval keegi telefoniga rikkuda ei saaks. Mul ja paljudel teistel olid kõnetraadid tummad. Nii tähistas nõukogude võim Tartu rahu 68. aastapäeva. Enamus sellest sündmusest osavõtjaid mõlemalt poolt rindejoont on praegugi rivis ja söövad rahumeeli ühiselt Eesti Vabariigi leiba.
IDAPOOLSEIM TARTU LINNAS ASUV SILD RISTITI ÖÖTUNNIL TARTU RAHU SILLAKS
Täiendatud 04.02 kell 11.10: pealtnägija sõnul eemaldati eile umbes kell 15 Tartu Rahu Silla silt
Keskpäeva paiku potsatas toimetuse postkasti üks foto, mille juures oli ainult napisõnaline selgitus: „Foto pole eriti hea kvaliteediga sest see sai sõitvast autost ülesvõetud.” Sai üritatud saatjalt täiendavat selgitust küsida, aga vastust ei tulnud.
Pildilt võib ära tunda, et tegemist on Tartus Emajõge ületava Idapoolseima sillaga, mis kannab juba avamisest saati Ihaste silla nimetust. Nüüdseks on teatatud, et küünlapäeva esimestel minutitel paigaldanud kaks aatelise meelsusega meest mõlemale poole silla otstesse suured teemärgid, millele kirjutatud TARTU RAHU SILD. Õhtulehe sõnumi kohaselt olnud tegu kohalikule omavalitsusele parajaks üllatuseks.
KU päevatoimetaja
KÕRGKOOLI LÕPETAB 332 ÕDE, ESMAKORDSELT LIGI SADA MAGISTRIKRAADIGA ERIÕDE
Täna Tallinna ja Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis toimuvatel talvistel lõpuaktustel saavad diplomi kokku 513 tervishoiuspetsialisti. Kõrgkooli lõpetab 28 ämmaemandat ja 332 õde, nende hulgas esimesed 97 terviseteaduse magistrikraadiga eriõde. Tervishoiu vajaduste täitmiseks on õdedest jätkuvalt suur puudus.
[pullquote]Patsientide ja kolleegide usaldus õdede vastu on kasvanud ning magistrikraadiga eriõed saavad pakkuda patsientide uusi teenuseid.[/pullquote]„Õdede tööpõld on lai – haiglates ja perearstikeskustes on nad asendamatud, samuti suureneb iseseisva õendusabi roll vaimse tervise edendamisel, krooniliste haigete jälgimisel, samuti kooli- ja töötervishoius ning hooldekodudes hoolealuste tervise eest hoolitsemisel. Õde on sageli inimese jaoks esimene kontakt tervishoius, kes nõustab ja abistab nii patsienti kui ka tema lähedasi,“ ütles sotsiaalminister Tanel Kiik. „Õdede nappus on kahjuks endiselt murekoht, kuid töötame koostöös haridus- ja teadusministeeriumi ning sidusrühmadega selle nimel, et õdesid senisest rohkem juurde koolitada.“
Loe edasi: KÕRGKOOLI LÕPETAB 332 ÕDE, ESMAKORDSELT LIGI SADA MAGISTRIKRAADIGA ERIÕDE
KESKKONNATEEMALISES ROLLIMÄNGUS STARDIB KOSMOSELAEV NOA 2424 MARSILE
Eesti, Rootsi ja Venemaa rollimängude entusiastid tutvustavad 31. jaanuaril Tartu loodusmajas keskkonnahariduslike rollimängude kogemusi ja praktikat.
[pullquote]stsenaariumi kohaselt saab viia endaga kaasa piiratud hulga liike ja ressursse, kuna olukord maal on kliimamuutuste tõttu kehv[/pullquote]MTÜ Peipsi Koostöö Keskus ja Valge Karp korraldataval koolitusseminaril „Hariduslikud rollimängud“ tutvustatakse rollimängu kui mitteformaalset meetodit keskkonnahariduses.
Ürituse ühe korraldaja, Ederi Ojasoo sõnul on muutunud populaarsemaks mängulised õppemeetodid, kuid puudu jääb selleteemalistest koolitustest ja julgustusest, et kasutada oma töös teistsuguseid õppemeetodeid. Hariduslikud rollimängud muudavad õppimise lõbusamaks, motiveerivad õpilasi ning osalejad tunnevad end kaasatutena.
Loe edasi: KESKKONNATEEMALISES ROLLIMÄNGUS STARDIB KOSMOSELAEV NOA 2424 MARSILE
Hõimupäeval astub üles saami legendaarne muusik Wimme ja paljud teised oodatud ansamblid
Terve oktoobrikuu kestva üle-eestilise soome-ugri rahvaid tutvustava festivali kõrghetkeks on oktoobrikuu kolmandal laupäeval tähistatav hõimupäev, mis on 1991. aastast ühtlasi lipupäev.
[pullquote]Hõimupäevad on kõige olulisem soome-ugri rahvaid tutvustav ja koostööd edendav avalikkusele suunatud sündmustesari Eestis ning kogu soome-ugri maailmas.[/pullquote]Hõimupäevade peakontserdid toimuvad sel aastal laupäeval, 19. oktoobril kell 15 Eesti Rahva Muuseumis Tartus ning pühapäeval, 20. oktoobril kell 16 Vabal Laval Tallinnas. Kontsertidel esinevad komi külaansambel, mari ja udmurdi pärimusmuusikud, ersa iidset mitmehäälset laulutraditsiooni viljelev ansambel Merema, ungari rahvamuusikaansambel Magos, kuid ka saami traditsioonilise joiu tuntuim tänapäevastaja Wimme, kes astub ERMi silla-alal üles koos soome jazzmuusiku Tapani Rinnega, Tallinnas aga annab peakontserdi lõpus soolokontserdi. Wimme on korduvalt olnud külaliseks nii Viljandi pärimusmuusika festivalil kui ka Jazzkaarel. Ta on omandanud küll traditsioonilise joigumistehnika, kuid kujundanud seejärel välja oma suveräänse stiili, mida on mõjutanud nüüdisaegsed kõlamaailmad, improvisatsioonid ja isegi häälekunst.
Loe edasi: Hõimupäeval astub üles saami legendaarne muusik Wimme ja paljud teised oodatud ansamblid